Atyraýda múmkindigi shekteýli bala tárbıelep otyrǵan ata-analar qoǵamdyq kólikte tegin qatynaıdy
Olardyń usynys-tilekterin tyńdady. Ata-analar áleýmettik máselelerdi kóterdi, dep habarlaıdy QazAqparat.
Ótinishin aıtyp kelgen turǵyndardyń máselesin tyńdaǵan oblys ákiminiń orynbasary Jasulan Bısembıev búginnen bastap múmkindigi shekteýli bala tárbılep otyrǵan ata-analar qoǵamdyq kólikpen tegin qatynaıtynyn aıtty.
- Qazirgi tańda qoǵamdyq kólikterde tegin júrýshiler qataryna ózgerister engizip, múmkindigi shekteýli janmen birge júretin adamdy da tegin qatynaýy úshin ákimdikten qarjy bólý máselesi máslıhat otyrysynda qaralady. Bul - kún tártibindegi basty másele. Elimizde birneshe jyldan beri áleýmettik portal jumys istep tur. Sol arqyly aıaq-kıimniń túrleri, ólshemi syndy parametrlerdi tańdap alasyzdar. Aıaq-kıimderdi zattaı emes, aqshalaı berý ákimdik deńgeıinde sheshiletin másele emes. Bul týrasynda tıisti mınıstrlikterge usynys joldanady. Al turǵyn úı zań boıynsha kezek rettiligimen beriledi. Sondaı-aq sizder kótergen óńirlik deńgeıdegi máseleler ózektiligine qaraı kezeń-kezeńimen sheshimin tabady,-dedi J.Bısembıev.
Kezdesýde Jasulan Bısembıev analarǵa jergilikti ákimdik deıgeıindegi máseleler oń sheshimin tabatynyn aıtty. Sondaı-aq áleýmettik sala mamandaryna múgedektik týraly máseleler boıynsha telegramm chat quryp, oǵan ata-analarmen qosa barlyq memlekettik organ basshylaryn tirkeýdi tapsyrdy.
