Atyraýda gaz-hımııa kesheniniń jumysy toqtatyldy
Kompanııanyń baspasóz qyzmetinen málim etkendeı, ıntegratsııalanǵan keshen kepildi eksplýatatsııalyq synaqtardy júrgizýge jáne 100% jumys rejımine kóshýdi qamtamasyz etý úshin toqtatylǵan.
«Teńiz ken ornynan alynǵan shıkizatty qaıta óńdeıtin keshende jylyna 500 myń tonna polıpropılen shyǵarylady. Bul – álemdegi polıpropılen óndirisiniń 1 paıyzyn quraıtyn, ári Qazaqstandaǵy munaı-gaz ónerkásibin órkendetýge septigi tıetin polıpropılen shyǵaratyn alǵashqy keshen. Integratsııalanǵan keshen ishki naryqtaǵy polıpropılen ónimine suranysty qamtamasyz etip qana qoımaı, sonymen qatar qurylys, medıtsına, avtomobıl jasaý, tamaq ónerkásibi úshin polıpropılennen buıymdar shyǵaratyn shaǵyn jáne orta bıznes kásiporyndarynyń jumysyn jandandyrýǵa yqpal etedi. Keshenge amerıkandyq Lummus Technology Inc kompanııasynyń Catofin jáne Novolen tehnologııalary ornatylǵan. Osyǵan uqsas keshender álemniń Saýd Arabııasy, AQSh, Belgııa, Ońtústik Koreıa jáne Qytaı eskildi bes elinde ǵana bar», -dep habarlady kompanııanyń baspasóz qyzmetinen.
Eske salaıyq, budan buryn Atyraý oblysynda gaz-hımııa kesheniniń murjasynda propan alaýy tutanǵanyn habarlaǵan bolatynbyz. «Polıpropılen óndiriletin zaýytta «Teńiz» ken ornynan kontsentratsııasy 99,9% deıin tazartylyp keletin propan qoldanylady. Propannyń quramynda kúkirt pen kúkirtti sýtegi joq. Propan janǵan kezde aýaǵa kómirqyshqyl gazy (CO2) men bý ǵana bólinedi. Sondyqtan qorshaǵan ortaǵa zııan kelmedi», -dep habarlaǵan edi «KRІ» JShS-niń baspasóz qyzmetinen.
