Atyraýda 470 mln teńge bıýdjet aqshasyn jymqyrdy dep aıyptalǵandar tolyq aqtalyp shyqty
Atyraý qalasynyń №2 sotynda merdiger mekeme dırektory T-ǵa, merdigerdiń týysy K-ǵa, tehnıkalyq qadaǵalaý jónindegi ınjenerler O, M-ǵa, tehnıkalyq qadaǵalaý kompanııasynyń basshysy K-ǵa, Atyraý oblysy qurylys basqarmasynyń qyzmetkerleri S, N, J-ǵa qatysty qylmystyq is qaraldy.
Kúdiktilerge QR Qylmystyq kodeksiniń 28-babynyń 5-bóligimen, 28-babynyń 3-bóligimen, 189-babynyń 4-bóliginiń 2-tarmaǵymen, 216-babynyń 1-bóligimen, 216-babynyń 2-bóliginiń 1-tarmaǵymen aıyp taǵylǵan.
«Sottalýshy T. óziniń týysy K. arqyly qyzmettik jaǵdaıyn paıdalana otyryp, Atyraý oblysy Qurylys basqarmasy basshysynyń orynbasarlary N, J-men, qurylys bóliminiń basshysy S-men birneshe ret qylmystyq sóz baılasqan. Aldyn ala sóz baılasý arqyly 3 sport zaly, Damby aýylyndaǵy 300 oryndyq mektep, «Kókarna» yqsham aýdanyndaǵy 25 kelýshige arnalǵan otbasylyq-dárigerlik ambýlatorııa, «Qara depo» yqsham aýdanyndaǵy 25 oryndyq otbasylyq-dárigerlik ambýlatorııa nysandaryn salýǵa bólingen bıýdjettik qarajatty ıemdený jáne talan-tarajǵa salýmen jymqyrǵan. Tehnıkalyq qadaǵalaý jónindegi ınjenerler M, O, JShS dırektory K. shyndyqqa sáıkes kelmeıtin oryndalǵan jumystardyń aktilerin jasaý jáne olarǵa qol qoıý arqyly jymqyrýǵa járdemdesken. Kúdiktiler osylaısha 470 mln teńgeden astam bıýdjet qarajatyn urlap, asa iri mólsherde memleketke zalal keltirgeni úshin aıyptalǵan»,-dep habarlady №2 sottyń baspasóz qyzmeti.
Budan basqa sottalýshy T. JShS dırektory bola tura, negizsiz jumsalǵan bıýdjet qarajatynyń zańdylyǵyn berý úshin, seriktestiktiń shyǵyn bóligin ulǵaıtý maqsatynda 2019 jyly basqa JShS-men qyzmetterdi satyp alý, 2020 jyly ekinshi JShS-men qyzmetterdi satyp alýdy kórsetken.
Osylaısha jeke kásipkerlik sýbektisi bola otyryp, memleketke birneshe ret iri zalal keltirip, múliktik paıda alý maqsatynda jumystardy naqty oryndamaı, qyzmetter kórsetpeı, taýarlardy tıep-jóneltpeı shot-faktýrany jazyp berý áreketterin jasaǵany úshin aıyptalǵan.
«Qylmystyq is qozǵalǵan kezde bıýdjet qarajaty bólingen 4 nysannyń qurylysy aıaqtalmaǵan. Memlekettik satyp alýdy, qurylysty, merdiger uıymmen jasalatyn mámilelerdi ótkizý jónindegi barlyq sharttar sotpen jaramsyz, jalǵan nemese ótirik dep tanylmaǵan. Sottalýshylar arasyndaǵy qylmystyq sóz baılasý sotqa deıingi tergeý barysynda da, sotta da anyqtalmady. Qurylystyń merziminde aıaqtalýyna kedergi keltiretin kóptegen obektıvti sebep bar. Mysaly, tapsyrys berýshimen qurylysqa aqshalaı qarajat ýaqtyly bólinbeı, qosymsha sharttar jasaýǵa sebep bolǵan. Pandemııa jumys kúshiniń bolmaýyna, qurylys materıaldarynyń qymbattaýyna ákep soqqan. Merdigerdiń ózi JSQ-da kózdelmegen qosymsha jumystardy oryndaǵan. Qosymsha jumystar qurylys-ekonomıkalyq saraptamalar júrgizý kezinde eskerilmegen. Kýálik etken mán-jaı sottalýshylardyń jymqyrýǵa nemese jymqyrýǵa járdemdesýge tikeleı nıeti bolmaǵany anyqtalǵan», -dep málim etti sottan.
Prokýror sottalýshylardy birneshe jyl merzimge jáne ómir boıyna belgili bir laýazymdardy atqarý quqyǵynan aıyra otyryp, T-ǵa 10 jyl, K, K, N, J-ǵa 8 jyl, O, M-ǵa 7 jyl 6 aı, S-ǵa 7 jyl merzimge bas bostandyǵynan aıyrý jazasyn taǵaıyndaýdy suraǵan.
Al, sottalýshylar jáne qorǵaýshylar qylmys quramynyń bolmaýyna baılanysty ózderin aqtaýdy usyndy.
«Sot T, K, K, M, O, N, J, S-ny olardyń áreketterinde ózderine taǵylǵan qylmystyq quqyq buzýshylyq quramynyń bolmaýyna baılanysty barlyq epızod boıynsha kinásiz dep tanydy. Sottalýshylardyń qylmystyq is júrgizýshi organnyń zańsyz áreketinen keltirilgen qylmystyq qýdalaý úshin zııandy óteý quqyǵyn tanydy. Azamattyq talap qaraýsyz qaldyryldy. Atyraý oblysy prokýrorynyń atyna birqatar jeke qaýlylar shyǵaryldy», -dep habarlady №2 sottyń baspasóz qyzmeti.
Sot úkimi zańdy kúshine engen joq.
Eske sala ketelik, buǵan deıin Atyraýda jubaıy men qyzyna 1,1 mln teńgeni zańsyz aýdarǵan mádenıet úıiniń meńgerýshisi sottalǵanyn jazǵan edik.
