Atyraý oblysyndaǵy Qarashúńgil qorymyn bilesiz be

ATYRAÝ. QazAqparat - Munaıy altyn - darııa, aty álemge - jarııa. Ol 1899 jyly qazaq dalasyndaǵy tuńǵysh munaı óndirisimen tanylǵan qutty meken Qarashúńgil qorymy. Onyń alǵashqy fotosýreti 1903 jyly shyqqan Sankt-Peterbýrgten shyqqan jınaqta jaryq kórdi. Bul qorym jergilikti mańyzy bar kıeli oryndar tizimine engen. QazAqparat tilshisi osy qorym jóninde tarıh tuńǵıyǵynan syr shertedi.

Qarashúńgil qorymy - Atyraý oblysyndaǵy Jylyoı aýdany Aqqudyq aýylynan soltústikke qaraı 12 shaqyrym jerdegi Qarashúńgil sorynda ornalasqan. Qorym Qazaqstannyń batys óńirindegi eń iri eskertkishterdiń biri bolyp tabylady. Paıda bolý ýaqyty HVІІІ-XX ǵasyrlar aralyǵyn qamtıdy. Qorymnyń ataýyn bir derekterde astynan munaı shyqqan sordyń atymen «qara» jáne «shuńqyr» sózinen shyqqan dese, halyq arasynda taraǵan ańyz boıynsha qorym eki ǵashyqtyń atymen baılanystyrylady, ıaǵnı, Qara atty jigit pen Shuńǵyl atty qyz osy jerde qaıtys bolyp, osy jerde jerlengen desedi.
 

Atyraý oblysy tarıhı-mádenı murany qorǵaý, qalpyna keltirý jáne paıdalaný jónindegi memlekettik ınspektsııasynyń mamandarynyń aıtýynsha, qorymda 15 kesene, 10 saǵanatam, 238 qulpytas, 8 qoıtas, 2 sandyqtas, 702 qorshaý, 60 qabir ústi úıindisi bar.

Qorymda Mańǵystaý men Ústirt arasynda kóship-konyp júrgen adaı, shekti, kete, sherkesh, esentemir rýlarynyń ókilderi jerlengen. Qorymnyń batys betkeıinde zııarat etýshilerge arnap túnek úı salynǵan.

«Iri Qarashúńgil qorymy Ushqan atadan ońtústik-batysqa qaraı 35 km jerde ornalasqan jáne batys, shyǵys bólikterge bólinedi. Qorymnyń orta jaǵynda áýlıe-baba zıraty bar, onyń túri jaı tóbeshik jáne basyna aǵash qadaý ornatylǵan. Qarashúńgildegi shıki kirpishpen qalanǵan bir kameralyq keseneler túrleri erekshe qyzyqtyrady, olardyń kópshiliginiń kelbeti kıiz úı pishininde istelgen. Bul qorymdarda Atyraýǵa tán tik buryshty jáne sopaqsha tıpti qorshaý-shegender kóbirek. Ádette, shegen qos qabatty bolyp keledi: bir biriniń ústinde, ústińgisi tarlaý bolady. Mundaı qorshaýlar myqty ári kópke jetetin bolǵan. Qarashúńgildegi eskertkishter negizinen adaı men kete rýyna tán keledi», - deıdi oblystyq tarıhı-mádenı murany qorǵaý, qalpyna keltirý jáne paıdalaný jónindegi memlekettik ınspektsııasy basshysynyń orynbasary Farhad Baıdáýletov.
 

Ólkedegi tarıhshylardyń aıtýynsha, Qarashúńgil atty qorymnyń áýelde №7 uńǵydan 42 metr tereńdikten táýligine shyǵymdylyǵy 22 - 25 tonna quraıtyn alǵashqy munaı burqaǵy atqylaǵan. Osy jerden 100 tonna munaı alynyp, teńizge qaraı torsyqqa quıylyp, túıe kerýenimen jóneltilipti. Kaspıı teńizinde munaı tasymaldaýshy keme kútip turǵan. Sodan beri biraz ýaqyt ótti, qazir ol jerden eshkim eshqaıda munaı tasymaldap jatqan joq. Qarashúńgil áýlıeniń ózi jerlengen qorym ǵana qalǵan.