Atyraý oblysy Almaǵambet kólinde balyqtyń neden qyrylǵany belgili boldy
Oblystyq balyq sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy Artýr Sádiekulynyń aıtýynsha, Almaǵambet kóli Mahambet aýdanyndaǵy Alǵa aýyldyq okrýginiń mańynda ornalasqan.
«Sáýirdiń 28-inen 29-na qaraǵan túnde arnadaǵy sý aǵysy qatty bolǵan. Sonyń saldarynan usaq shabaqtardyń arnadan shyǵyp, kóldegi qalyń ósken jyńǵyldardyń arasyna jınalyp qalǵan. Kúnniń ysýyna baılanysty kóldegi ottegi azaıyp, shabaqtar úshin qaýip tóngen. Nátıjesinde balyqtar qyrylǵan. Ólgen balyqtar súzilip, sanıtarlyq talaptarǵa saı kómiledi. Al, kólden 300 metr qashyqtaǵy arnanyń ózinde sý tereń bolǵandyqtan, onda balyqtyń ólýi tirkelgen joq. Almaǵambet sý aıdyny orman alqabyna kiredi. Bul jerdegi jyńǵyldardy julý, joıý, qazý jumystaryn júrgizý úshin arnaıy ruqsat alý qajet», -deıdi Artýr Sádibekuly.
Onyń aıtýyna qaraǵanda, balyq ólý faktisiniń aldyn alý úshin oblys ákimdigi arnaıy is-shara josparyn jasaqtap, qala, aýdandar ákimdikterimen algorıtm boıynsha jumys júrgizbek.
Al, Alǵa aýyldyq okrýginiń ákimi Rasýl Mýsınniń málimetinshe, sońǵy aptada atalǵan sý aıdynyn qadaǵalaý úshin kezekshilikpen uıymdastyrylǵan.
«Aıdynǵa sý kelmes buryn, aýyl jastarymen, eriktilermen, ınspektsııa qyzmetkerlerimen kólde tazalaý jumystaryn júrgizdik. Máselen, qulaǵan aǵashtar, qatty qaldyqtar men qoqystardy tazaladyq. Sýdyń mólsheri 24 sáýirden bastap kóbeıe bastady. Sol kezden beri kezekshilik jasaqtalyp, sý deńgeıi qadaǵalanyp keledi. Ólý qaýpi tóngen balyqtardy tereńge jiberip otyrdyq. Alaıda, qazir sý aǵysynyń qatty bolýyna baılanysty balyqtar jyńǵylǵa tirelip, óte almaı qalyp tur. Munyń aldyn alý úshin tor qoıý bizdiń quzyrymyzǵa jatpaıdy», -dedi Rýslan Mýsın.
Qazir jergilikti atqarýshy organ ókilderi, aýyl turǵyndary men eriktilerden quralǵan top qutqarý jumystaryn júrgizip jatyr.
Eske sala ketelik, buǵan deıin Atyraý oblysynda taǵy da balyq qyrylǵanyn habarlaǵan bolatynbyz.
