Atyraý munaı óńdeý zaýytynda buzylǵan qondyrǵy jóndelip bitti
Buǵan deıin Atyraý munaı óńdeý zaýytyndaǵy qondyrǵyny jóndeý 18 aqpanǵa deıin jalǵasatynyn jazǵan edik.
Zaýyttyń qoǵammen baılanys bóliminen málim etkendeı, bekitilgen merzimge sáıkes katalıtıkalyq krekıng qondyrǵysy jóndeý aıaqtalyp, iske qosý jumysy júrgizilgen.
Qazir zaýyttyń tehnologııalyq jabdyqtary qalypty rejımde jumys istep tur.
«Bıylǵy 1 aqpanda Atyraý munaı óńdeý zaýytynda regeneratorlarda temperatýranyń kóterilýine baılanysty katalıtıkalyq krekıng qondyrǵysynyń jumysy apatty túrde toqtatyldy. Osyǵan baılanysty «QazMunaıGaz» AQ» UK basqarma tóraǵasynyń munaı óńdeý jáne munaı hımııasy jónindegi orynbasary Arman Qaırdenov jetekshilik etken jedel shtab quryldy. Jedel shtab katalıtıkalyq krekıng protsesiniń lıtsenzıary – frantsýzdyq Axens kompanııasynyń ókilderin, Pavlodar jáne Shymkent munaı óńdeý zaýyttarynyń mamandaryn tartyp, kásiporyn men merdiger mekeme mamandarynyń táýlik boıǵy jumys isteýin uıymdastyrdy. Qondyrǵyny jóndeý-qalpyna keltirý jumystary kezinde jedel shtab ózge eki munaı óńdeý zaýytynyń ońtaıly júktelýi men turaqty jumysyn baqylaýǵa aldy», -dep habarlady qoǵammen baılanys bólimi.
Qazir Atyraý munaı óńdeý zaýytyndaǵy oqıǵanyń sebebine naqty taldaý júrgizilip jatyr.
Sondaı-aq, zaýyt jumysyndaǵy táýekelderdi barynsha azaıtý, turaqty tehnologııalyq protsesti qamtamasyz etýge qatysty is-sharalar kesheni ázirlenip jatyr.
Eske sala ketelik, budan buryn Qondyrǵy buzylǵan: Atyraý munaı óńdeý zaýyty basshysynyń birinshi orynbasary jumystan bosatylǵany habarlanǵan edi.
Atyraý munaı óńdeý zaýytynda qondyrǵy jumysynyń toqtatylýyna baılanysty «QazMunaıGaz» AQ» UK basqarma tóraǵasy Maǵzum Myrzaǵalıev 3 aqpanda kásiporyn basshylyǵymen keńes ótkizdi.
Keńesten keıin «AMÓZ» JShS bas dırektorynyń birinshi orynbasary Rahymjan Janǵabylov qyzmetinen bosatyldy.
Keıin ol kásiporynnyń departament jetekshiligine oraldy. Al, zaýyttyń bas dırektory Murat Dosmuratovqa qatań sógis jarııalandy.
Foto: anpz.kz
