«Atom stansasy salyna ma?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Semeı synaq polıgonynyń jabylýy elimizde azamattyq qoǵamnyń damýymen tikeleı baılanysty. Óıtkeni, polıgon jumysynyń toqtatylýyna atsalysqan «Nevada-Semeı» halyqaralyq antııadrolyq qozǵalysy azamattyq qoǵam aıasynda qurylǵan eń alǵashqy úkimettik emes uıym bolatyn. Qazir qozǵalystyń 18 myń múshesi bar. Mine, bıyl polıgon atjalmannyń úni óshkenine 21 jyl tolyp otyr. Halyqaralyq antııadrolyq qozǵalystyń búgini men bolashaǵy jaıly onyń vıtse-prezıdenti, Semeıdegi kommertsııalyq emes uıymdardyń prezıdenti, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen energetıgi Sultan Kartoev bylaı deıdi: - Búginde búkil álem Qazaqstannyń ıadrolyq qarýsyz jolyn tanyp bilip ári úırenip jatyr. Egemendiktiń alǵashqy jyldarynda-aq Prezıdent Nursultan Nazarbaev pen Qazaqstan halqy qazirgi kezde iri derjava sanalatyn elder jasaı almaı otyrǵan máselege Semeı polıgonyn jabý arqyly qol jetkizdi. Órkenıettiń damýyna úles qosyp, adamzatty ıadrolyq qaterden qutqardy. Adam balasynyń mindeti beıbit ómirge umtylý ekendigin dáleldep berdi. Tipti, sol kezderi ekonomıkalyq daǵdarysta turǵandyǵyna qaramastan, Qazaqstan synaqtardy jalǵastyrýdan bas tartty. Áli esimde, «Nevada-Semeı» qozǵalysynyń bastaý alǵan jyldary bolatyn. Bizge ıadrolyq synaqtardy jalǵastyra berý úshin kóp qarajat ta usynylǵan kezder boldy. Biraq Qazaqstan óz jolyn tańdady. Osy ıadrolyq qarýsyzdaný máseleleri «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Qarýsyzdanýdy Qazaqstannan úırensin» atty maqalada jazylǵan.
Jetisý jeri keshe shadyman shattyqqa bólendi. London tórinde kók baıraǵymyzdy jelbiretken HHH Jazǵy Olımpıada oıyndarynyń jeńimpazdary Zúlfııa Chınshanlo, Maııa Maneza jáne Svetlana Podobedova mingen kólikter Almaty oblysy aýmaǵyna kirisimen Kerbulaq, Kóksý aýdandary, Qapshaǵaı, Taldyqorǵan qalalarynyń turǵyndary zor iltıpatpen úlken qurmet kórsetti. Oblys ortalyǵyna kirer qaqpada az-kem aıaldaǵan chempıondarǵa qazaqy dástúrmen shashý shashylyp, jyr tógildi. Sodan soń ortalyq stadıonda HHH Jazǵy Olımpıada oıyndarynyń jeńimpazdaryna qurmet kórsetý saltanaty bastaldy. Atap aıtqanda, chempıon qyzdarǵa kórsetilgen qurmet jaıynda «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Altyn alǵan arýlar alǵystan alqa taqty» atty taqyryppen jaryq kórdi.
***
«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, Qazaqstanda atom stansasyn salý-salmaý máselesi boıynsha referendým ótkizý qajet! Mundaı málimdemeni keshe otandyq jáne sheteldik jýrnalıstermen kezdesken «Qazatomónerkásip» basqarma tóraǵasy Vladımır Shkolnık jasady. Ol maman retinde «Qazaqstannyń AES-ke qol jetkizýge quqyǵy da, tájirıbesi de bar» degen pikirde. Biraq ulttyq atom kompanııasy basshysynyń aıtýynsha, elimiz atom stansasynsyz-aq ómir súre alady. Bul másele tóńireginde «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Atom stansasy salyna ma?» atty maqaladan oqyńyzdar.
Sondaı-aq osy basylym betinde «Quldyq dáýirdiń qaıta kelgeni me?» atty taqyrypta maqala jarııalanǵan. Onda HHІ ǵasyrda qul ıelenýdiń jańa túri paıda bolǵany aıtylǵan. Qazirgi zamandaǵy adamdardy quldyqqa satý formasy eńbek mıgratsııasymen tyǵyz baılanysta. Búginde júmys izdep shetelderge shyqqan nemese aýyldyq jerlerden qalalarǵa baratyn eńbek mıgranttary mıllıondap sanalady. Adamdar jaqsy ómirdi izdep, bir elden ekinshi elge emıgratsııa jasaýy - baıaǵydan kele jatqan dástúr. Alaıda «álem adamy» degen túsinik dál qazirgi jhandaný kezinde paıda boldy.
***
«Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda «Itbalyq túńilgen tirlik bul...» atty maqala jarııalap, kókeıkesti másele kóterdi. Basylymnyń jazýynsha, adam aıtsa nanǵysyz: ótken ǵasyrdyń basynda Kaspıı teńizin mekendegen mıllıonnan astam ıtbalyqtan búginde qalǵany 5000-ǵa ázer jetedi. Al teńizdiń qazaqstandyq bóligindegi sany - 400 ǵana. Osy «400-diń» ózi jyl saıyn indetke tap bolady. Jáne onyń sebepteri zerttelip-zerdelense de, aýyz toltyryp aıtar qorytyndyǵa kezige qoıýyńyz qıyn. Janary jáýdiregen teńiz janýarynyń ajalyn jergilikti jurt ekologııa talaptaryna atústi qaraǵan munaı kompanııalarynan kóredi. Kompanııadaǵylar bolsa aqtalyp álek.
