Atlah shaıqasyna – 1270 jyl: Tarazda halyqaralyq konferentsııa ótti
Alqaly jıynǵa Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń tóraǵasy, Bas múfti Naýryzbaı qajy Ótpenov pen Jambyl oblysynyń ákimi Berdibek Saparbaev qatysty.
751 jyly Tarazǵa jaqyn jerdegi Atlah qalasynyń mańynda bolǵan Arab-Qytaı
shaıqasyn tarıhshylar órkenıetter qaqtyǵysy dep baǵalaıdy. Arabtardyń jeńisi
Ortalyq Azııadaǵy musylman mádenıetiniń taralýyna óz áserin tıgizgen. Keıinnen ol túrki óneriniń damýyna, atap aıtqanda, qalalyq mádenıet pen sáýlet ónerine de yqpal ete bildi. Tarıhshylar Talas ózeni boıyndaǵy shaıqastyń nátıjesine jergilikti halyqtyń da áseri bar ekenin joqqa shyǵarmaıdy.
«Túrki halyqtarynyń tarıhynda aıryqsha mańyzǵa ıe bolǵan «Atlah» shaıqasy Áýlıeata jerinde ótken. Bizdiń mindetimiz – jas urpaqqa osy shaıqastyń tarıhı qundylyǵyn uǵyndyrý. Jastar ózderi turatyn ólkede qandaı tarıhı oqıǵalardyń oryn alǵanynan bilip júrýi kerek. 2015 jyly Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen Tarazda Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn saltanatty túrde atap óttik. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasy boıynsha Altyn Ordanyń 750 jyldyǵyna arnalǵan is-sharalar uıymdastyrylýda. «Toıdyń tamashasyn emes, taǵylymyn baq» degendeı, ataýly datalar bizge merekelik sharalardan buryn, ata-babalarymyzdyń baı murasyn tereńirek zerttep, taǵylymyn tanı túsýge barynsha múmkindik beretin oraıly sát. Osyǵan aıryqsha
nazar aýdarýǵa tıispiz. Elbasynyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń da negizgi
maqsat-mazmuny osy oımen ózektesedi desek, sol arqyly biz mádenıetimizdi, kópten beri umytylyp bara jatqan dástúrlerimizdi jańǵyrta bastadyq», - dedi oblys ákimi Berdibek Saparbav konferentsııada.
Aımaq basshysy ulttyq qundylyqtardyń damýyna Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń da qosyp otyrǵan úlesin basa aıtty.
Naýryzbaı qajy Ótpenov óz sózinde halyqaralyq konferentsııanyń mańyzdylyǵyna toqtalyp, Túrkistan aımaǵyna qasıetti Islam dininiń taralyp, tamyr jaıýy osy Talas-Atlah shaıqasymen tikeleı baılanysty ekendigin atap ótti.
«Búgingi forýmnyń tarıhy tereń Taraz tórinde ótýi tegin emes. Osydan 1270 jyl
buryn dál osy óńirde Islam dininiń keń taralýyna yqpal etken úlken oqıǵa oryn
aldy. Bizdiń halqymyz Islamdy kúshtep, májbúrleýsiz qabyldady. Bizge osy
ólkeden shyqqan, Islam mádenıeti men ǵylymynda aıryqsha iz qaldyrǵan kóptegen
fılosoftar men ǵalymdardyń esimderi belgili. Olardyń ishinen Hıbatýlla at-Tarazıdi erekshe atap ótkim keledi. Bizdiń elimizde Islam dini qabyldanǵannan beri dinı negizdegi qaqtyǵystar oryn alǵan joq», - dedi ol.
QR UǴA akademıgi, tarıh ǵylymdarynyń doktory, «Egemen Qazaqstan» respýblıkalyq gazeti» AQ Basqarma tóraǵasy Darhan Qydyráli óz kezeginde Atlah shaıqas týraly tarata áńgimeledi. Onyń aıtýynsha, Qytaı tarıhshylary shaıqas bes kúnge sozyldy dep jazǵan. Shaıqastyń orta tusynda qarluqtar
arabtardyń jaǵyna shyǵyp, Qytaı áskerine qarsy soǵysqan. Bul shaıqas Tan ımperııasynyń Batys elderine qaraı joryǵyna toqtaý salǵan.
- Bizdiń ata-babalarymyz Islam dininiń halyq dástúrleri men ádet-ǵuryptaryna
qaıshy kelmeıtinin birden túsindi. Qasıetti Áýlıeata jeri túrki-musylman órkenıetiniń irgeli ortalyǵyna aınaldy. Qarahan memleketi dáýirinde munda fıkh, tápsir, kálám, Islam fılosofııasy sııaqty ilimder damydy. Qazirgi adasqan aǵymdardyń jeteginde júrgender osy tarıhty jete bilmeıdi. Sondyqtan ózgeniń
qańsyǵyn tańsyq kóredi. Endeshe búgingi jıyn óz rýhanı tarıhymyzdy tereń tanyp bilýge aıryqsha yqpal etedi dep senemiz, - dedi Darhan Qydyráli.
Keleli basqosýǵa beınekonferents-baılanys rejıminde Ózbekstan musylmandary
dinı basqarmasy men Qyrǵyzstan musylmandary dinı basqarmasynyń ókilderi de
qatysty. Olar baýyrlas halyqtardy ortaq tarıh qana emes, beıbitshilik qaǵıdattaryna negizdelgen berik ustanymnyń da biriktiretinin atap ótti.
