Atyraýda áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik baǵasy turaqty ma – oblys ákimdiginde arnaıy jıyn ótti
Atyraý oblysynda áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik baǵasy 2,2 paıyzǵa ósken. Taýardy dúken sóresine jetkizetin deldardar ústeme baǵany 15 paıyzdan asyryp jibergen, dep habarlaıdy Kazinform.
Oblys ákimi Serik Shápkenovtiń tóraǵalyǵymen ótken ákimdik otyrysynda áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn turaqtandyrý máselesi qaraldy. Oblystyq kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmasynyń basshysy Polymbet Hasanov jyl basynan beri áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasy 2,2%-ǵa óskenin málim etti.
«Taýar óndirýshi men sońǵy dúken sórelerine jetkenge deıingi aradaǵy ústeme baǵany 15 paıyzdan asyrǵan tıimsiz deldaldar bar. Maýsymaralyq kezeńde ımporttyq taýarlardyń baǵasynyń kóterilýinen segiz taýardyń baǵasynda ósim baıqalady. Jergilikti taýar óndirýshi sharýa qojalyqtarynyń ıelerimen áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik ónimderin qoljetimdi baǵamen, jetkilikti mólsherde qamtamasyz etý maqsatynda jyl basynan beri 284 memorandýmǵa qol qoıyldy. Al azyq-túlik baǵasyn 15 paıyzdan asyra tasymaldaǵan 19 kásipkerlik sýbektisine QR Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly Kodeksiniń 204-4 babyna sáıkes, ákimshilik hattamalar toltyryldy», -dep habarlady Polymbet Hasanov.
Al, «Atyraý» áleýmettik-kásipkerlik korporatsııasy» AQ-nyń basqarma tóraǵasy Danııar Tahanovtyń aıtýynsha, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn turaqty ustaý úshin jergilikti saýda núktelerimen 10 kelisim-shart jasalǵan.
«Atyraý oblysynyń turaqtandyrý qoryn tolyqtyrý úshin 2020-2022 jyldary aralyǵynda 3,1 mlrd teńge bólindi. Jalpy somasy 968 mln teńgege áleýmettik mańyzy bar azyq-túliktiń 18 túrin satýǵa 2 saýda jelisimen 3 kelisimshart jasaldy. Satý baǵasy naryqtyq baǵadan 10 paıyzǵa tómen. Mundaı azyq-túlikter 38 saýda núktesinde satylady. Máselen, Atyraý qalasynda 32, Jylyoı men Qyzylqoǵa aýdanynda 2, Maqat pen Inder aýdanynda 1 saýda núktesi bar. Taýarlardyń baǵasyna apta saıyn tekserý júrgizip otyrmyz», -dedi Danııar Tahanov.
Alaıda, oblys ákimi apparatynyń ıspektorlary júrgizgen taldaý nátıjesine qaraǵanda, úı janyndaǵy dúkenderde áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlary baǵasy qymbat ekeni anyqtalǵan.
Oblys ákimi Serik Shápkenovtiń pikirinshe, sala basshylary áleýmettik mańyzy bar azyq-túlikterdiń baǵasyn turaqtandyra almaı otyr. Azyq-túlik taýarlaryna baǵa belgileý tizbegina qatysty deldaldyq shemalardy tekserý jónindegi komıssııanyń jumysy tıisti deńgeıde uıymdastyrylmaǵan. Ústeme baǵany 15%-dan artyq qosatyn deldaldardy jaýapkershilikke tartý kerek. Osy kezge deıin jasalǵan ár memorandýmnyń oryndalýyn teksergen jón.
«Bizdiń basty mindetimiz – azyq-túlik baǵasyn turaqtandyrý. Memleket basshysy 2023 jyldyń sońynda ınflıatsııa deńgeıin 10%-dan aspaıtyn dálizde ustap turý týraly tapsyrma berdi. Baǵany ósirmeý týraly jasalǵan memorandýmdarda bári keremet. Al onyń talaby qanshalyqty oryndalyp otyr? Osyny teksergen jón. Atyraý qalasyndaǵy, aýdandardaǵy negizgi saýda núktelerinde baǵa birdeı bolýy kerek. Іri sýpermarketterde azyq-túlik tómen baǵamen satylyp jatyr. Biraq, turǵyndar arzan azyq-túlikti izdep júrmeıdi. Úı mańyndaǵy dúkenderden satyp alady. Munda taýar baǵasyna eki ese qosylyp otyr», -dedi Serik Shápkenov.
