Atyraý munaı óńdeý zaýytyndaǵy ashyq alańda kúkirt jınaýly tur

Атырау мұнай өңдеу зауыты
Фото: Атырау мұнай өңдеу зауыты

ATYRAÝ. KAZINFORM – Atyraý qalasynyń shetindegi munaı óńdeý zaýytynyń bazasyndaǵy ashyq alańda arnaıy qapqa salynǵan kúkirt jınaýly tur. Biraq zaýyttyń jetekshi ınjeneri de, qoımany jalǵa alǵan merdiger kompanııanyń ókili de kúkirttiń qorshaǵan ortaǵa zııany joǵyn aıtty.  

Atyraý munaı óńdeý zaýytynyń jetekshi ınjener-ekology Abzal Temirovtiń aıtýynsha, kásiporynda túıirshiktelgen kúkirt shyǵaratyn eki qondyrǵy bar. Onda kúnine 12-16 tonna aralyǵynda kúkirt shyǵarylady.

«Keshe áleýmettik jelide kúkirtti saqtaý máselesine baılanysty aqparat shyqty. Kúkirt saqtalǵan qoıma zaýyttyń menshiginde tur. Bul qoıma merdiger mekemege jalǵa berildi. Jalǵa berý sharty bar. Bıyl ashyq qoımany «Treıd Oıl Resýrs» JShS jalǵa aldy. Bul kompanııa zaýyttan shyǵarylǵan kúkirtti satyp alyp, kelesi tarapqa jetkizedi», - dedi Abzal Temirov.

Onyń aıtýyna qaraǵanda, qazir kúkirt ashyq alańda tur. Biraq, naqty kólemi belgisiz. 

«Túıirshiktelgen kúkirt arnaıy germetıkalyq qaptarǵa salynady. Ár qaptyń kólemi – 1 tonna. Kúkirttiń bul túri qaldyqqa jatpaıdy. Onyń qorshaǵan ortaǵa zııany joq», - dep málim etti Abzal Temirov. 

Al, qoımany jalǵa alǵan «Treıd Oıl Resýrs» JShS-niń keńsesi Almatyda ornalasqan. Kompanııanyń qarjy dırektory Jaıyq Omarovtyń aıtýynsha, ashyq alańy bar qoıma jyl sońyna deıin jalǵa alynǵan. 

«Germetıkalyq qaptarǵa salynǵan kúkirttiń qorshaǵan ortaǵa eshqandaı zııany joq. Bul – túıirshiktelgen kúkirt. Zaýyttan aıyna shamamen 500-700 tonna shyǵarylady. Ony ótkizý ońaı emes. Keıde tutynýshy tabylmaıdy. Máselen, jaz aılarynda kúkirt alýshylar bolmady. Tek qazan aıynda «Kazfosfat» JShS-ǵa 1 myń tonnadan astam kúkirt jiberdik. Endi osy aıda Reseı Federatsııasyndaǵy tutynýshyǵa 2000 tonna kúkirtti jiberýge kelisimshart jasaldy. Sol kezde jınaýly turǵan kúkirtten tolyq arylamyz», - deıdi Jaıyq Omarov. 

Eske sala ketelik, budan buryn Atyraý munaı óńdeý zaýytynyń baıaý koksteý qondyrǵysynda aqaýlar anyqtalǵanyn habarlaǵan edik. 

Сейчас читают
telegram