Ataýly kómek úshin «ajyrasqandar» da bar – Sarapshy eldegi otbasy ınstıtýty týraly
ASTANA. KAZINFORM – Naýryz – týystyq baılanystardy saqtaýǵa jáne qadirleýge úndeıtin otbasylyq mereke jáne 17 naýryz – Shańyraq kúni bolyp belgilengen. Bul ataýly kún otbasy ınstıtýtynyń mańyzdylyǵyn eske salyp, týystyq qarym-qatynastardy nyǵaıtýǵa sebep bolary anyq. Osy oraıda jazýshy, aýdarmashy-ǵalym Kamal Álpeıisova jas jubaılarǵa shańyraq qurarda ne nársege mán berý keregi jóninde oı bólisedi.
«Negizinen shańyraq kóterý – jeńil-jelpi qabyldanǵan sheshim bolmaýy kerek. Mundaı qadam jasarda alyp-ushpa sezimniń jeteginde ketýden nemese kezdeısoq alyp qashýdan, «basqalar da úılenip jatyr ǵoı, men de úıleneıin» degen oılardan aýlaq bolǵan durys. Ókinishke qaraı, bizde áli kúnge deıin kórmegen-bilmegen qyzdardy kúshtep ákelip, áıel etip, ne sózi jaraspaı, ne tirshiligi jaraspaı, ajyrasyp jatqan jaǵdaılar barshylyq. Sondyqtan eń aldymen bir-birin jete tanyp, sezimderin, minez-qulyqtaryn synap, ekeýi bir-birine saı kele me, bir-biriniń minezin kótere ala ma, ómirlik ustanymdary saı kele me dep oılaný kerek. Al basqalaı jaǵdaıda úılengen soń bir-birine kiná artý, ókpelesý, min artý kóbeıedi», - dedi K. Álpeıisova agenttik tilshisine bergen suhbatynda.
Sarapshy qoǵamymyzda úılenýdiń de, ajyrasýdyń da kóp ekenin, degenmen ajyrasý týraly resmı statıstıkaǵa kúmánmen qaraıtynyn aıtty.
«Osydan birneshe jyl buryn Úkimet beretin Arnaýly áleýmettik kómekti alý úshin qaǵaz júzinde ajyrasqandar boldy. Ózimizdiń er-azamattarymyz osyndaı qadamǵa bardy, bes-on tıyn aqsha úshin ákelikten bas tartqan jaǵdaılar boldy. Árıne olar statıstıkada ajyrasqandardyń qatarynda tur. Ekinshiden, elimizde jalǵyzbasty adamdarǵa baspanadan bastap, túrli materıaldyq kómek kórsetiledi, soǵan qyzyqqandar da «ajyrasyp» jatyr. Úshinshiden, joǵaryda aıtqan súımeı-bilmeı, alyp qashyp, kóńili jaraspaǵandar ajyrasady. Bul jerde er-azamattarǵa qulaqqaǵys jasaǵym keledi, qyzdy qoı sııaqty mashınaǵa salyp áketetin jaǵdaı tipti uıat. El ishinde qaýipsizdik úshin jol jaqtaǵy esigi ashylmaıtyn kólikterdi «Qyz alyp qashatyn máshıne» dep qaljyńdap aıtady eken. Mundaı aıýandyq saltpen bas quraǵandardyń baqytty bolýy ekitalaı», - deıdi jazýshy.
Bul rette K. Álpeıisova qyzǵa qyryq úıden tyıym salynyp, ul bala tárbıesine jete kóńil bólinbeıtinin basa aıtty.
«Baıqasańyz, kóptegen ata-ana qyzdyń tárbıesine jiti kóńil bóledi, bala kúninen qyzdyń moınyna kóp júk artady. Tipti jastar otaý qurǵan kezde de “Kelin sol eldi baqytty etýge keledi» degendi shyǵaryp alypty. Bosaǵany endi attaǵan kelinge sonshalyqty júk artpas buryn kúıeýdiń paryzy men mindetin oıǵa alǵany jón emes pe? Qyzǵa qyryq úıden tyıym bolsa, ul tentek, daraqy, jýanjudyryq, zorlyqshyl bolmaýy úshin qyryq rýdan tyıym bolýy kerek. Sebebi shańyraqty kóteretin - er azamat, jaýapkershilik er azamatta, áıel men bala - oǵan berilgen amanat. Osyǵan mán bereıik», - deıdi spıker.
Sonymen birge, jazýshy qazaq otbasynda Shyǵysqa tán ıba saqtalǵanyn, ata, ene, bala, kelinniń árqaısysy mańyzdy ról atqaratynyn atap ótti.
«Degenmen Batystan da úırener jaqsy nárseler bar. Qazir jahandanǵan zaman, shekara ashyq, barys-kelis kóbeıdi. Biraq jastardyń áıteýir sheteldik dep, tereń oılamaı qajetsiz, dilimizge kelmeıtin dúnıelerge elikteıtini durys emes. Mysaly, «Helloýın» ótkizedi, bala jynysyn jarııalaý úshin «Gender patı» jasaıdy, úndiler sııaqty túrli-tústi boıaý shashyp oınaıdy. Jaqynda Mekkege baryp keldim, ózimizdiń qazaqtyń kelinshekteri qap-qara kıimdermen júr. Bul arabtardyń ulttyq kıimi, senderge qara jamylyp ne kórindi dep surasam, “bári kıedi ǵoı” desedi. Sondyqtan bireýdiń qańsyǵy tańsyq bop kórinbeý úshin ár nárseni talǵammen saralap sińirý kerek.
Jalpy baıaǵyda bári keremet boldy, qazir qurydyq degen saryndaǵy áńgimeler maǵan unamaıdy. El ishinde birli-ekili jaman faktiler kezdesip qalsa, sony súıinshilep áleýmettik jelige jazyp, ony bireýlerdiń ilip áketýi durys emes. Jaqsyly-jamandy faktiler ár ýaqytta da bolǵan. Mysaly biz Keńes dáýirin kórip úlgerdik, sol kezde de túrli otbasylyq kelispeýshilikterdi, janjaldardy kórdik. Adam psıhologııasynyń ereksheligi sonda, ýaqyt ótken saıyn jadynda jaman dúnıeler umytylyp, jaqsy sátter ǵana qalady. Sondyqtan baıaǵyda bári minsiz boldy dep oılaımyz. Bardy joq deý – qııanat, qazir de úlgi bolarlyqtaı jaqsy otbasylar az emes. Ásirese qalaly jerde kelin-balasynyń qolynda turatyn, nemerelerin qaraýǵa kómektesip, úıirmelerge tasyp, jınalystaryna qatysyp, mektepke aparyp-ákelip júrgen úlgili ata-ájeler kóp. “Uıada ne kórseń ushqanda sony ilesiń” degendeı, ár adam óz otbasynda kórgen tárbıesin jańa otbasyna ákeledi», - deıdi K. Álpeıisova.
