Astananyń irgesinde Saırambaıdyń sansyz jylqysy júr

ASTANA. QazAqparat - Kezinde memlekettiń qoıyn baǵyp, júz qoıdan 150-den qozy alyp, alǵa shyqtym. Ýaqyt óte kele óz sharýamdy dóńgelettim. Qudaıǵa shúkir, qoıdyń sany 25 myńǵa, jylqynyń basy eki jarym myńǵa jetti, deıdi elordanyń irgesindegi «Sháýshen» sharýa qojalyǵynyń ıesi Saırambaı Dónenbaev «Astana aqshamy» gazetine bergen suhbatynda.

Dónenbaevtar áýletinde atasynan qalǵan er-toqym saqtaýly tur. Atasy jylqyly baı bolǵan eken. Eldi asharshylyq jaılaǵan kezde bar malyn halyqqa azyq etip, taratyp beripti. Al astyndaǵy jalǵyz atyn soıyp bergen soń ózi de dúnıeden ótken eken. Áýletke qonǵan yrys Dónenbaıdyń on úsh balasynan aman qalǵan jalǵyz tuıaq, «Sháýshen» atanǵan Áliqulǵa jetipti. Áliquldan jeti bala tarap, olar ata-dástúrin jalǵastyryp, búginde osynshama baılyqqa kenelip otyr.

«Sháýshen» dep atalatyn Áliqul uldarynyń jeke sharýashylyǵy aıaǵynan tik turyp, artyq ósim bolǵanda eń aldymen 1932-1933 jyldardaǵy asharshylyq qurbandary jáne 1941-1945 jyldardaǵy Uly Otan soǵysy jaýyngerlerine arnalǵan eskertkish ashady.

Islamda «mal-múlikterińdi zeketpen qor¬ǵańdar» deıdi. Qyryq úı turǵyzyp jumysshylaryna bergen, aýyl ortalyǵynan balalar jatyp oqıtyn ınternat ashyp, aǵash otyrǵyzyp, saıabaq saldyrǵan Saırambaı eken. Meshit saldyryp, ımamnyń jalaqysyn da aıyryp otyrý zeket esebinen beriledi. Odan bólek muqtaj jandarǵa kórsetken qyrýar kómegin sóz etip otyrǵan joqpyz. Mal baǵýdyń beınetin bir adamdaı biletin Saırambaı Áliqululy jylqyny asyldandyrýdy da jolǵa qoıǵan. «Orlov» pen «Don» jylqysyn býdandastyryp, et baǵytyndaǵy ystyq-sýyqqa tózimdi, tez qoń baılaıtyn jylqy túligin ósirip shyǵardy. Qoı malyn asyldandyrý jumysy da júrgizilýde. «Árıne, memleket tarapynan qoldaý kórsetiledi. Ótkizilgen ettiń ár kılogramyna 100 teńge demeý qarjy (dotatsııa) alamyz. Jylqy úıirlerin áli de kóbeıtýge bolar edi, biraq daıyn ónimdi alyp turatyn kepildi múmkindik qarastyrylmaǵan. Óz ónimderimizdi ózimiz bazarǵa aparyp satyp jatqan jaıymyz bar. Bul da jaqsy. Alaıda, bazardyń narqyna, halyqtyń suranysyna qarap qana josparlaı alamyz. Mal basyn kóbeıtýge osy da kedergi keltirip tur. Tenderge qatysyńdar dep jatady, soǵan qolymyz bir jetpeı qoıdy. Esiginiń aldynda «tyshqaq laǵy joq» adamdardyń tender utyp alyp, sharýasyn «dóńgeletip» júrgenin estip, tań qalamyn. Odan bólek, kórip otyrsyzdar, sharýashylyǵymyz qaladan asa qashyq bolmaǵan soń, jeli basynan jańa saýylǵan bıeniń sútin ishýge kelýshiler kóp. Kózin tapqanǵa maldyń berekesi jetip artylady. Onyń ónimderin satatyn osy jerden shaǵyn dúken ashaıyn desem, ruqsat qaǵazdaryn alýdyń mashaqaty kóp eken. Aıta berseńiz, másele jetedi»,- deıdi Saırambaı Dónenbaev.