Astananyń halyqaralyq dárejede tanystyrylǵanyna týra 20 jyl toldy
Aıta keterligi, 1999 jyldan bastap 2005 jylǵa deıin dál osy 10 maýsym - Astananyń týǵan kúni retinde toılanyp kelgen bolatyn. Tek 2006 jyldan bastap Astana kúnin búkil qazaqstandyqtar 6 shildede toılaıtyn boldy. Naqtyraq aıtqanda, 1994 jyly dál sol 6 shilde kúni el astanasyn Almatydan Astanaǵa (Tselınograd, burynǵy Aqmola) kóshirý týraly usynys Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlament otyrysynda aıtylǵan edi.
Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń ómiri jaıly eń alǵashqy resmı tarıhı-bıografııalyq zertteý kitabynda el astanasyn aýystyrý týraly Jarlyqtyń túpnusqalarynyń kóshirmesi kórsetilgen. Jarlyq 1997 jyldyń 20 qazanynda jarııalanǵan edi. Ol qujatta Aqmola qalasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń astanasy dep 1997 jyldyń 10 jeltoqsanynan jarııalaý týraly, sondaı-aq, Qazaqstan Respýblıkasynyń astanasy retinde Aqmola qalasynyń resmı tanystyrylymyn ótkizýdi 1998 jyldyń 10 maýsymyna belgileý týraly Prezıdent qaýlysy qamtylǵan.
Osylaısha, 1997 jyly 10 jeltoqsannan bastap Aqmola Qazaqstannyń astanasy bolyp resmı túrde jarııalandy. Al 1998 jyly 6 mamyrda Elbasy N.Á.Nazarbaev Aqmola qalasyn «Astana» dep ataý týraly Jarlyq shyǵardy. Elbasynyń Astana ıdeıasynyń júzege asý barysyna oraı sol kezdegi qala ákimi Ádilbek Jaqsybekov bylaı dep eske alady:
«Bir kúni Elbasyny uzaq sapardan kútip aldyq. Týra áýejaıda Premer-Mınıstr ekeýimizdi mashınasyna otyrǵyzyp aldy. Elorda ataýyn ózgertý týraly oıdyń pisken kezi. Kezdesýlerde de bul týraly aıtyp júrgen. Biraz únsiz otyryp... «Múmkin, Astana dep atarmyz? Qanatty sóz sııaqty. Bolashaqqa degen talpynysymyzdyń sımvoly bolar edi» dedi. Ádettegideı, Prezıdenttiń sózinen keıin biz biraz únsiz qaldyq. Nursultan Ábishuly «Búgin rezıdentsııaǵa kelińder. Sonda sóılesemiz» dedi. Keshke áńgime jalǵasty. Astana úshin Prezıdent birneshe mysaldar keltirdi. Biraq zań boıynsha, qalalyq máslıhat depýtattarynyń qoldaýy kerek bolatyn. Qoldaý kórsetildi de. 1998 jylǵy 6 mamyrda qalalyq máslıhattyń sessııasynda depýtattar qala ataýyn Astanaǵa aýystyrý týraly birjaqty sheshim qabyldady».
Budan keıingi kezderi de Astananyń qala mártebesine sáıkes jańǵyrtý jumystary jalǵasyn tapty. Al 1998 jyly 10 maýsymda resmı túrde jańa astananyń halyqaralyq tusaýkeser toıy bolyp ótti.
Halyqaralyq dárejede ataýy alty qurlyqqa jarııa etilgen Astana araǵa 20 jyl salyp búgin de álemdik dárejedegi shaharlardyń birine aınaldy. Eýropa men Azııanyń arasyna altyn kópir salyp jatqan elorda Qazaq eliniń aıbyny ǵana bolyp qoımaı, ınfraqurylymyn, ekonomıkasy men «jasyl» tehnologııasyn damytýǵa den qoıǵan biregeı qala bolyp otyr.
