Astanalyqtar tegin skrınıngten óte alady

ASTANA. QazAqparat - Búgin «Óz densaýlyǵyń - óz qolyńda» atty skrınıng aktsııasy ótti, dep habarlaıdy mınıstrliktiń baspasóz qyzmeti.

Árbir qala turǵyny men qonaqtaryna «Kerýen» jáne «Evrazııa» saýda ortalyǵynyń aýmaǵynda tez ýaqytta tegin tekserýden ótý múmkindigi usynyldy. Onda kúni boıy ár túrli baǵyttaǵy mamandarmen shaǵyn dárigerlik kabınetter (kardıolog, onkolog, endokrınolog, dermatovenerolog, psıholog, nýtrıtsıolog)  jumys istedi.

Bul kúni barlyq ynta bildirgender aldyn alý máselesi boıynsha jáne aýrýdy erte anyqtaý, qorshaǵan ortanyń ár túrli faktorlarynyń zııandy áserin tómendetý, durys tamaqtanbaý týraly keńester alýǵa múmkindikteri boldy. Sonymen qatar, qandaǵy glıýkoza jáne holesterın deńgeıin anyqtaý, qan qysymyn ólsheý, maı tkaniniń dene bulshyq etter salmaǵyn eskerýmen óz dene salmaǵynyń ındeksin bilý, sonymen qatar basqa medıtsınalyq qyzmetterdi paıdalaný múmkindigi boldy.  

Densaýlyqtyń áleýmettik jáne ekologııalyq determınantar, demografııalyq jaǵdaılar jáne turmystyq salttyń ózgerýileri aýrýdyń aýyrtpalyǵyn ózgertti: qazirgi kúni aýrýlardyń aýyrtpalyqtyń negizgi bóligi  ólim-jitim jáne ınfektsııalyq emes aýrýlardyń  beseýine keledi - júrek- qan joldary, onkologııa, sozylmaly respıratorlyq aýrýlar, psıhıkanyń buzylýy jáne dıabet.

Bunyń áleýmettik- ekonomıkalyq saldary bar jáne densaýlyq saqtaý jáne eldi damytý jolynda tolyq kedergi týdyrady.

Jalpy ólim-jitim qurylymynda 50% asa qan aınalym júıesiniń aýrýlary (ONMK, ınfarkt mıokarda), qaterli isikter, jazataıym ýaqıǵalar, jaraqattar men ýlanýlar quraıdy.