Astanada jastar saıasaty jáne áleýmettik ári ekonomıkalyq ádilettilik máselelerine arnalǵan shara ótti
Atalmysh shara aıasynda Soros-Qazaqstan qory Qazaqstannyń ártúrli óńirlerindegi jas zertteýshilermen jáne jastardyń úkimetttik emes uıymdarymen birlesip, «Jastar jáne qoǵam: áleýmettik jáne ekonomıkalyq ádilettilik» jáne «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy jastar saıasatynyń júzege asyrylýyn zertteý» atty baǵyttar boıynsha eki esepti usyndy. Birinshi taqyryp boıynsha ekonomıkalyq jáne áleýmettik ádilettiliktiń ártúrli máseleleri jaıynda jeti jas mamannyń esepteri usynyldy. Olardyń arasynda qant dıabetimen aýyratyn patsıenter úshin memlekettik qyzmetterge qoljetimdilik, Qazaqstandaǵy kóshi-qon jáne memlekettiń qamqorlyǵyndaǵy babalar quqyǵynyń qorǵalýy syndy ózekti dúnıeler boldy. Jambyl oblysynan kelgen jas zertteýshi Ulyqbek Tinálıevtiń sózine qaraǵanda, olar Taraz qalasyndaǵy memleket qamqorlyǵyndaǵy balalar úıi men ınternattarda tárbıelenip jatqan balalar arasynda zertteý júrgizgen. Onyń barysynda balalar muqtajdy 20 túıindi máseleniń ishinen altaýyn iriktep alǵan. Ózderin alańdatatyn birinshi másele retinde keleshekte jumysqa ornalasý múmkindigin ataǵan. Bilimderin jetildirip, joǵary oqý oryndaryna túsý - ekinshi ózekti másele. Bilim alý máselesinen keıingi orynda «taǵdyr jolymyz qalaı qalyptasady» degen suraq tur. Budan keıingi ózekti muqtajdyqtardyń biri esebinde «baspana máselesi» aıtylǵan. Al, «moraldyq, adamgershilik suraqtar», «quqyqtaryn buzbaý» jáne «syrtqy kelbetteri» sııaqty qajettilikter az mazalaıtyny anyqtalǵan. «Sana-sezim men adamgershilik máselesi onshalyq jan-dúnıelerin terbeı qoımaıtyny anyq baıqalady. Demek, balalar úıi men ınternattaǵy tárbıe máselesine kóńil bólýdiń qajettigi anyq týyndaıdy», deıdi ol.
Shara barysynda aıtylǵandaı, jastar saıasatyn zertteýde anyqtalǵan negizgi problemalardyń qatarynda mynalar bar: jastar zańnamasynda bekitilgen tezısterdiń deklaratıvtiligi; jastar saıasatyn júzege asyrýdaǵy respýblıkalyq jáne jergilikti baǵdarlamalardyń arasyndaǵy baılanystyń álsizdigi; jastar saıasatyn júzege asyrýdaǵy ashyqtyq pen eseptilik deńgeıiniń tómendigi. Jobaǵa qatysýshylardyń paıymdaýynsha, óńirlik deńgeıdegi jastar saıasatyn qalyptastyrý alańdaýshylyq týǵyzady. Jergilikti jerlerdegi jastar saıasaty bólimderindegi mamandardyń kadrlyq áleýeti jaqsartýdy qajet etedi.
