Astanada qoıylatyn «Madam Batterflıaıda» Pınkertonnyń partııasyn sıtsılııalyq tenor A.Vılları oryndaıdy
ASTANA. QazAqparat - Pýchchınıdiń eń úzdik týyndysy - «Madam Batterflıaı» operasy 10 jáne 12 maýsymda elordalyqtar nazaryna usynylady, dep habarlaıdy «Astana Opera» teatrynyń baspasóz qyzmeti.
10 maýsymda «Astana Opera» teatrynyń Úlken zaly sahnasynda sıtsılııalyq tenor Andjelo Vılları Pınkertonnyń partııasyn oryndasa, eki kúnnen keıin bul róldi operanyń jetekshi solısi Meıir Báıneshov alǵash ret shyrqaıdy. Bas partııany 12 maýsym kúni birinshi ret Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Bıbigúl Januzaq somdamaqshy.
«Simone Alaimo, Bel Canto» Halyqaralyq vokalshylar baıqaýynyń birinshi syılyq laýreaty Andjelo Vılları mýzyka synshylarynyń joǵary baǵasyna birneshe márte ıe bolǵan. Opera News jýrnalynyń tilshisi atap ótkendeı, tenor mýzykalyq qabiletimen, daýysynyń barlyq dıapazonda erkin shyǵýymen, sondaı-aq, oıly áýeniniń sazdylyǵymen kórermendi baýrap alady.
Afıshada kórsetilgendeı, atalǵan operany tek 10 jastan asqandar tamashalaı alady. «Astana Opera» teatrynyń jetekshi solısi, madam Batterflıaı partııasynyń oryndaýshysy Aıgúl Nııazova bul spektakldi árbir adam, ásirese, ósip kele jatqan jas býyn kórýge tıisti dep esepteıdi.
- Qazir, tájirıbeli ánshi bolǵandyqtan, jyldar boıy sahnada án salǵanymdy eskersek, Batterflıaı partııasyn oryndaýdyń ýaqyty jetkendigin túsinemin. Kez kelgen ánshi úshin tusaýkeser kúni óner kórsetý - úlken jaýapkershilik dep esepteımin, áıtse de men oıymdaǵydaı somdap shyqtym. Birinshi notadan bastap, eń sońǵy notaǵa deıin kúshińdi, emotsııalyq dınamıkańdy saqtaýyń kerek. Kórermen spektakldi anyq ári aıqyn qabyldaýy úshin oryndaýshy ártistik sheberlikti jaqsy meńgerip, somdaıtyn obrazyna enip ketýi kerek, - deıdi ánshi.
Aıgúl Nııazova atalǵan beıneni sezinip, oryndap bolsa, Bıbigúl Januzaq ony alǵash ret shyrqaıdy. Bul jerde tózimdilik synaǵyna shydaý kerek. Nege deseńiz, bul monoopera bolǵandyqtan, ánshige spektakl boıy sahnada bolýǵa týra keledi.
- Bul jalpy operalyq repertýardaǵy eń qıyn partııalardyń biri bolǵandyqtan, qobaljyp júrmin. Chıo-Chıo-sannyń boıaýy qanyq sezimge toly tustaryn, arman qýǵan jas qyzdyń áıel-ana bolǵanǵa deıingi ósý jolyn jetkizý ońaı emes, - deıdi Bıbigúl Januzaq.
Atalǵan spektaklde alǵash óner kórsetetinderdiń taǵy biri - opera trýppasynyń jetekshi solısi Meıir Báıneshov, ánshi Pınkerton partııasyn oryndaýǵa daıyndalyp jatyr. Jaǵymsyz keıipkerdiń beınesin somdaý - árdaıym qıyn. Sıýjet jelisi boıynsha barlyq qaıǵyly oqıǵalar leıtenanttyń kesirinen týyndaıdy.
