Astanada kóne túrkige ortaq mura «Máńgi Tas» kóshirmesi ornatyldy (FOTO)
Bıiktigi 2 metrden asatyn «Shıveet ýlaan» ǵuryptyq keshenindegi rý-taıpalardyń tańbasy qashalǵan tańbatastyń dálme-dál ǵylymı kóshirmesin kóshirip, ornatýǵa Túrki akademııasy halyqaralyq uıymy muryndyq bolǵan. Eskertkishtiń ashylý saltanatyna QR Memlekettik hatshysy Gúlshara Ábdiqalyqova, TúrikPA-ǵa múshe memleketter Parlamentteriniń tóraǵalary men ókilderi jáne qoǵam qaıratkerleri qatysty.
Aıta keterligi, ejelgi Ótúken alqabynda ornalasqan «Shıveet ýlaan» ǵuryptyq kesheni kóptegen etnosaıası odaqtardy bir shańyraqtyń astyna biriktirgen Eýrazııalyq túrki ımperııasy qaǵanynyń qurmetine VI-VII ǵasyrlarda ornatylǵan. Mońǵol tilinde geografııalyq ornalasý ereksheligine saı (seleýli qyzyl tóbe» dep atalyp ketken keshenniń shyǵys kire berisinde kóne túrkilerdiń irgeli rý-taıpalarynyń tańbalary qashalǵan ustyntas pen onyń tórtburysh tuǵyry qoıylǵan. Tańbatas kókshil tústi janartaý jynysty tunbatastan jasalǵan. Onyń tegistelgen bet jaǵynda 60-qa jýyq ár túrli tańba bádizdelgen. Olardyń ishinde qyrǵyz, uıǵyr, qarluq, qypshaq, hazar, avshar syndy iri rý-taıpalardyń tańbalary beınelengen. Alaıda, keıbir tańbalary kómeskilenip óshken jáne belgisiz bolyp ketken tustary da bar.
Toqtala ketetin jaıt, kúni búginge deın «Máńgi Tastaǵy» tańbalar jaıly arnaıy ǵylymı zertteýler jarııalanbaǵan. Soǵan oraı, Túrki akademııasy aǵymdaǵy jyldyń qyrkúıek aıynda Mońǵolııaǵa ǵylymı sapary nátıjesinde kóne túrki taıpalar men irlestikterdiń tamǵasy bádizdelgen ustyn tastyń estampajyn ákelgen bolatyn. Osy estampaj qysqa ýaqyt aralyǵynda qalpyna keltirilip, «Máńgi Tastyń» ǵylymı kóshirmesi daıyndaldy. Túrki akademııasynyń ǵalymdary búgingi kúni «Máńgi Tastaǵy» tańbalardy zerttep, qaı taıpalarǵa tıesili ekenin anyqtaýǵa kirisken.
Jalpy, derekter boıynsha «Máńgi Tas» óz dáýirindegi túrki taıpalaryn jáne oǵan qonystas jurttardy bir shańyraqtyń astyna biriktirip, iri etnosaıası odaq qurǵan Shyǵys Túrik qaǵanatynyń negizin salýshy Elteris Qutlyq qaǵannyń qurmetine 693 jyly qoıylǵan. Kókshil tústi janartaý jynysty tunbatastan jasalǵan eskertkishtiń bıiktigi - 2,24 metr, eni - 0,82 m, qalyńdyǵy - 0,24 metr. Keshenniń shyǵys bóliginde, ortasynda tórtburysh tesigi bar tastuǵyrdyń ústine ornlastyrylǵan. Tegis betinde 60-qa jýyq taıpanyń jáne taıpalyq odaqtardyń tańbalary qashalǵan.
Eskertkishtiń ashylýynda professor, belgili túrkolog-ǵalym Myrzataı Joldasbekov tastyń ornatylýynyń túbi bir túrki álemi úshin mańyzdylyǵyn atap ótti.
