Astanada «Qazirgi zamanǵy sóz energııasy» atty Eýrazııalyq ádebı forým ótedi
Bul forým elordamyzdyń 20 jyldyǵyna arnalady.
Forým Eýrazııa halyqtarynyń kórkem ádebıetin tanymal etý, ulttyq mádenıet ókilderiniń arasyndaǵy baılanysty nyǵaıtý, biryńǵaı eýrazııalyq ádebı keńistikti qalyptastyrý, sondaı-aq, jastar arasynda talanttardy anyqtaý maqsatynda ótkiziledi.
Bul alqaly jıyn bıylǵy jyldyń ıntellektýaldyq resýrstardy jınaqtaıtyn jáne halyqaralyq yntymaqtastyq pen mádenı suhbattardy damytýǵa arnalǵan eń iri ádebı joba bolmaq.
XXI ǵasyrdaǵy jahandyq mádenıettiń kún tártibindegi máseleleri sóz bolatyn forýmǵa Eýrazııa qurlyǵynyń túkpir-túkpirinen shet el qalamgerleri (Ulybrıtanııa, Germanııa, Qytaı, Reseı, Túrkııa, Latvııa, Vengrııa, Polsha, Moldova, Armenııa, Ýkraına, Bolgarııa, Mońǵolııa, Azerbaıjan jáne ózge de memleketter) qatysady.
Forým aıasynda belgili jazýshylar men ádebıet synshylarymen toptasqan konferentsııalar, dóńgelek ústelder jáne shyǵarmashylyq kezdesýler, kitap kórmesi men sektsııalar uıymdastyrylady.
Ádebıet tynysyn zerdeleýge arnalǵan forýmdy ótkizý elimizdiń álemdik ádebı keńistiktegi ıntegratsııasyna mol septigin tıgizip, mádenı baılanystyń óristeýine jol ashpaq.
Aıta keter jaıt, 20 qyrkúıekte forýmnyń saltanatty ashylý rásimi jáne «Ádebıet jáne jahandyq máseleler», «Aımaqtyq ádebıetterdiń damýy» taqyryptary boıynsha plenarlyq otyrys ótedi. Sondaı-aq«Zamanaýı Eýrazııalyq ádebıet» kitap kórmesi uıymdastyrylady.
Forým aıasynda Qazaqstan Jazýshylar odaǵy men Iran Jazýshylarynyń qaýymdastyǵy arasyndaǵy yntymaqtastyq memorandýmǵa qol qoıylýy kútilýde.