Astanada qazaq halqynyń uly kompozıtory M.Tólebaevty eske alý keshi ótti
Keshte kompozıtordyń «Baqyt valsi», «Kesteli oramal», «Tos, meni tos», «Men kórdim uzyn qaıyń qulaǵanyn» atty ánderimen qatar, «Birjan men sara» operasynan úzindi oryndaldy. Shara barysynda keshke kelgen qalyń oqyrmanǵa «Muqan Tólebaev» atty derekti fılm kórsetildi.
QR Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi Mádenıet komıtetiniń tóraǵasy Tileýǵalı Qyshqashbaevtyń aıtýynsha, qazaqtyń kásibı mýzykasyndaǵy jazba dástúrdiń negizin qalaýshylardyń biri - M.Tólebaev. TÚRKSOI halyqaralyq uıymy 2013 jyldy Muqan Tólebaev jyly dep jarııalady. Bul týraly sheshim byltyr Ýfada ótken TÚRKSOI-ǵa múshe memleketterdiń mádenıet mınıstrleriniń basqosýynda qabyldanǵan.
«Muqan Tólebaev qazaq halqynyń uly kompozıtory retinde máńgilik este qalady. Ony túrkitildes halyqtardyń uly kompozıtory dep ataýy - biz úshin úlken maqtanysh. Sondyqtan onyń artynda qalǵan shyǵarmalary urpaqtan urpaqqa baǵa jetpes mura bolyp qala bermek», - dedi T.Qyshqashbaev.
Muqan Tólebaev - otandyq mádenıet tarıhyndaǵy eń jarqyn esimderdiń biri, qazaq ulttyq jáne eýropalyq mýzykalyq dástúrlerdi biriktirgen biregeı dara talant. Ol 1913 jyly Taldyqorǵan oblysynyń Qarshyǵa aýylynda dúnıege kelgen. Balalyq shaǵy Jetisýdyń keń dalasynda ótti. Mýzykaǵa degen qabileti erte oıanǵan Muqan 6 jasta dombyra shertip, án salǵan. Jas sazgerge tanymaldyq Uly Otan soǵysy kezinde kelgen. Ataqty «Tos meni», «Kesteli oramal» ánderi naǵyz sarbazdar ánuranyna aınaldy. 1945 jyly Muqan Tólebaev Latıf Hamıdı jáne Evgenıı Brýsılovskıımen birge Qazaq SSR-niń resmı ánuranyn jazdy. 1946 jyly qazaq opera óneriniń eń tanymal shyǵarmalarynyń biri «Birjan men Saranyń» premerasy ótti. Osy shyǵarmasy úshin Muqan Tólebaev KSRO Memlekettik syılyǵynyń ıegeri atandy.
1958 jyly Máskeýdegi qazaq óneriniń ekinshi onkúndigi kezinde kompozıtorǵa KSRO-nyń halyq ártisi ataǵy berildi. Búginde Muqan Tólebaevty álemdik mádenıettegi qazaq óneriniń ókili dep tanıdy, onyń esimi naǵyz daryn men mýzykaǵa qyzmet etýdiń belgisi ispettes.
