Astana úleskerleriniń basy taǵy daýǵa qaldy

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – El astanasynan baspanaly bolamyn dep, jınaǵan qarajatyn jańadan qurylysy bastalǵan kóp páterli turǵyn úıge quıǵan úleskerler tarapynan taǵy shý shyqty. Biraq, bul jolǵy daýdyń jóni bólek. Ádette, úleskerler búkil qarjysyn qurylysqa quıyp, keıinnen kiltin ala almaı júrse, bul joly osydan eki jyl buryn kirip alǵan páterleriniń sharshy metri durys eseptelmeýine baılanysty «Ásem tas-2» men «Keń dala» keshenderiniń turǵyndary qurylys kompanııalarymen ortaq mámilege kele almaı júr.

Daýdyń basy qurylys kompanııasy jobalaýshylarynyń turǵyn úıdegi ár páterdiń sharshy metrin esepteýde jibergen qateliginen bastalǵan. Páter ıeleri qurylys bastalǵan kezde jobalanǵan aýdannyń tolyq aqshasyn tólegen. Alaıda baspanalary daıyn bolǵannan keıin, páterleriniń kólemi birneshe sharshy metrge artyq shyqqan. Endi kompanııa turǵyndardan artyq berilgen sharshy metrdiń aqshasyn talap etip otyr.

«Úleskerler páterdiń tolyq qunyn tólegenimen, sońǵy 1-2 jyl boıy ózderiniń quqyqtaryn bekitetin qujattaryn ala almaı júr. Páterdiń quny tolyǵymen ótelgenine, eshqandaı qaryzdyń joqtyǵyna qaramastan, qurylys kompanııasynyń «turǵyndardy páterlerinen shyǵaryp jiberemiz» dep qoqan-loqy jasaýy jaǵdaıdy ýshyqtyryp tur. Úleskerlerdiń bir ǵana mindettemesi – ol tólem jasaý. Al qalǵany - qurylysshylardyń moınynda. Úıdi salýshy tarapynan sapaǵa, aýdany men paıdalanýǵa berý merzimine qatysty mindettemeleriniń buzylǵandyǵy baıqalady. Qurylysshy «Orda Invest» kompanııasynyń tobyna kiredi. Ol turǵyn-jaı aýdanyn boljamdy aýdannan keı jerde 2, al endi bir páterde 3 sharshy metrge artyǵymen salǵan. Osyǵan baılanysty, olar qosymsha aqsha tóleýdi talap etip otyr. Kelisimshartta qosymsha aqsha tóleý kózdelmegen. Bul - qurylysshynyń kinási ǵoı. Árıne, úleskerler muny jan-jaqty túsindirýdi, qandaı jaǵdaıda qosymsha aqsha tóleýleri qajettigine qatysty mindettemelerin kórsetip berýdi suraıdy. Turǵyndardyń mundaı ótinishine qurylys kompanııasy «olardy úıden qýyp shyǵatyndyqtaryn» alǵa tartady. Qurylys kompanııasynyń mundaı talaby qandaı da bir qujatsyz aýyzsha aıtylyp otyr», - dedi «Ásem tas» úleskerleriniń ókili Dáýren Ǵabdýl.

Onyń atap ótýinshe, qaladaǵy qurylys kompanııalarynyń barlyǵy birdeı úleskerlik qurylys týraly zańnamany saqtaı bermeıdi. Olar úleskerlermen brondaý, ınvestıtsııa salý, birge jumys isteý týraly kez kelgen kelisimshartty jasaýǵa daıyn. Alaıda, úleskerlik qurylys týraly kelisimshart jasasýǵa kelgende jaýapkershilik arqalaýdan jaltaryp ketedi.

«Biraq, bul – úleskerlik qurylys jáne bizde osyǵan qatysty zań da bar. Jalpy, qurylysshylardyń barlyǵy derlik eki taraptyń da quqyǵy qorǵalǵan «Úleskerlik qurylys týraly» Zańdy elemeı otyr. Dál osy kúrdeli máselege qatysty bizde eki problemaly qurylysshy bar. Olar - «Orda Invest» jáne «Saıran birlestigi» kompanııalary. Ekeýine de bir zańgerlik kompanııa qyzmet kórsetedi. Olar eki turǵyn úıdiń turǵyndaryna da salǵan qarajattaryn qaıtaryp berýge ýáde etip otyr. Biraq, tólem osydan 2-3 jyl buryn jasaldy. Inflıatsııany jáne basqa da jaıttardy eskersek, qaıtaryp beretin qarajattary mardymsyz bolyp shyǵady. Onyń ústine, turǵyndar jóndeý jumystaryn júrgizdi», - deıdi úleskerler ókili.

Al, «Saıran birlestigi» kompanııasy úleskerlerge páterlerinen qýyp shyǵatyndaryn aıtyp, qoqan-loqy jasamaǵandyqtaryn alǵa tartady.

«Úleskerlik qurylys týraly kelisimshart bolǵan joq. Óıtkeni, sol ýaqytta zańǵa sáıkes biz basqasha da sata alar edik. Bizde ınvestıtsııalyq kelisimshart boldy. Úleskerlerdiń páterden shyǵarý týraly qoqan-loqy jasaýǵa qatysty shaǵymdaryna kelsek, muny birinshi ret estip turmyz. Olarǵa kelisimshartqa saı qosymsha tólem jasaý usynylyp otyr. Eger qandaı da bir kelispeýshilik bolsa, onda munyń bárin sotta sheshýge bolady», - dep málimdeıdi kompanııa.

«Baspana alıans» úleskerler qoǵamdyq birlestiginiń ókili Baýyrjan Pirmanov mundaı daýǵa memlekettik organdar tikeleı kináli ekendigine senimdi.

«2016 jyldan beri qoldanystaǵy úleskerlik qurylys týraly zań bar. Dál osy zańǵa sáıkes, barlyq qurylysshylar úleskerlik qurylys týraly kelisimshart jasasýy qajet. Biraq, olar bul zańnan túrli joldar arqyly jaltaryp ketedi. Mundaı qıturqy joldardyń biri – turǵyn úı qurylys kooperatıvin qurý, ınvestıtsııalaý týraly keshisimshart jáne basqalary. Bul oraıda jergilikti atqarýshy organ da óte úlken ról atqarady. Ol - qurylys barysyn baqylaıtyn organ. Burynyraqta bul uıym - memlekettik sáýlet-qurylys baqylaý mekemesi dep atalatyn. Qazirgi ataýy – qalalyq orta sapasyn baqylaý basqarmasy. Solar qurylys barysyn, tipti qandaı qurylys materıaldaryn paıdalanatyndyǵyn baqylap otyrýy tıis. Bul -olardyń tikeleı negizgi mindeti. Ózderińiz de kórip otyrǵandaı, kemshilikter bar ári olar joıylmaı otyr. Dál osy basqarma qurylysqa ruqsat beredi. Qurylyspen baılanystynyń barlyǵy tikeleı osy basqarmaǵa qatysty», - dedi Baýyrjan Pirmanov.

Dál osy synǵa jaýap bergen elordanyń qalalyq orta sapasyn baqylaý basqarmasy qurylys kompanııalary belgilengen sanktsııalarǵa qaramastan, «Turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý týraly» Zań talaptaryn buzatyndyǵyn jasyrmady. Sonymen qatar, vedomstvo mundaı kemshilikterge jol bermeý úshin júıeli jumys júrgizilip jatqanyn alǵa tartty.

«Jergilikti atqarýshy organdar turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý salasyna memlekettik baqylaýdy turaqty túrde júzege asyrady. Máselen, 2018 jyldan osy ýaqytqa deıin «Turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý týraly» Qazaqstan Zańy talaptaryn buzýǵa qatysty kelip túsken shaǵymdardyń negizinde 101 qurylys uıymy jaýapqa tartyldy. Olar «Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly» QR Kodeksiniń 320-baby 1-tarmaǵymen ákimshilik jaýapkershilik arqalady. Atalǵan zańbuzýshylyq úshin tek ákimshilik aıyppul (300 AEK) kózdelgen», - dedi basqarmadan.

Úleskerlerdiń narazylyǵyna ushyraǵan «Orda Investe» te týyndaǵan problemanyń mán-jaıyn túsindirýge tyrysty. Kompanııa búginde «Ásem tas-2» turǵyn úı keshenin paıdalanýǵa berý týraly aktiniń bar ekendigin jáne soǵan saı keshenge úleskerlik qurylys týraly zańnyń qoldanylmaıtyndyǵyn alǵa tartady.

«Bul máselege qatysty ákimdiktiń jáne memlekettik organdardyń tıisti túsindirýi bar. Klıentterge resmı habarlandyrý arqyly mámileniń barlyq sharttary qulaqtandyrylǵan. Kóterilip otyrǵan daýly máselege qatysty klıenttermen birneshe ret kezdesý ótkizildi. Biraq, ortaq ymyraǵa qol jetkizilmedi. Búginde bul daýly másele Qazaqstannyń qoldanystaǵy zańnamasyna sáıkes sotqa beriledi», - dep atap ótti kompanııadan.

Jalpy, elordada osy ýaqytqa deıin 16 myń úleskerdiń 13 myńynyń máselesi sheshildi. Olar qarajatyn salǵan úılerdiń qurylysy 15-16 jylǵa deıin sozylyp ketken bolatyn. 2019-2020 jyldary 33 turǵyn úı kesheni salynyp, paıdalanýǵa berildi. Ótken jyly 57 turǵyn úı kesheniniń qurylysy aıaqtaldy. Bıyl taǵy 40, 2023 jyly 20 kóp páterli turǵyn úıdi salý kózdelgen. Osylaısha, 2023 jyly elordadaǵy úleskerler máselesi tolyq sheshiledi dep josparlanyp otyr.

Eske sala ketsek, QR Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttiginiń tóraǵasy Serik Jumanǵarın úleskerler qarjylandyrǵan árbir ekinshi páter jasyryn shemalar boıynsha satylatynyn aıtqan bolatyn.



Сейчас читают
telegram