Áskerı medıtsınany damytýǵa arnalǵan jańa baǵdarlama usynyldy

NUR-SULTAN. QazAqparat - Qazaqstan Qarýly Kúshteriniń Bas áskerı-medıtsınalyq basqarmasy áskerı medıtsınany damytý baǵdarlamasyn ázirledi, dep habarlaıdy QazAqparat Qorǵanys mınıstrliginiń abspasóz qyzmetine silteme jasap.

Baǵdarlama Qazaqstannyń áskerı medıtsınasynyń birqatar mańyzdy baǵyttaryn qamtıdy. Atap aıtqanda, áskerı-medıtsınalyq qamtamasyz etýdi basqarý, kadrlyq resýrstar, materıaldyq baza jáne uıymdyq-shtattyq qurylym, sondaı-aq medıtsınalyq kómek kórsetýdi uıymdastyrý. Bul rette qazirgi jaǵdaı, problemalyq máseleler jáne olardy sheshý joldary egjeı-tegjeıli kórsetilgen.

Bas áskerı-medıtsınalyq basqarma bastyǵy polkovnık Tımýr Oshaqbaevtyń aıtýynsha, atalmysh baǵdarlamany júzege asyrý Qazaqstanǵa beıbit jáne basqa da ýaqytta mindetterdi óz betinshe sheshýge qabiletti, medıtsınalyq qamtamasyz etý men saqtandyrýdyń jalpy júıesinde básekege qabiletti áskerı-medıtsınalyq bólimsheler men mekemeler qurýǵa múmkindik beredi.

Baıandamada aıtylǵandaı, josparlanyp otyrǵan basty nátıjeler – áskerlerdi sapaly, zamanaýı medıtsınalyq múlikpen jáne tehnıkamen úzdiksiz qamtamasyz etý, áskerı dárigerdiń mártebesin jáne áskerı medıtsınanyń bedelin arttyrý bolyp tabylady. Bul sharalardyń barlyǵy atalmysh qurylym men medıtsınalyq qyzmet júıesin jaqsartýǵa múmkindik beredi.

«Baǵdarlamanyń mańyzdy aspektisi sanatorııalyq uıymdardyń klımatogeografııalyq ornalasýy boıynsha oryndardy bóle otyryp, sanatorııalyq-kýrorttyq emdeýge sáıkes qyzmetterdi satyp alý bolyp tabylady. Qyzmetti qazirgi áskerı qyzmetshiler men zapastaǵy adamdar paıdalana alady» delingen habarlamada.

Sondaı-aq, qazaqstandyq áskerı qyzmetshilerdiń BUU bitimgershilik mıssııalaryna qatysýyn keńeıtý sheńberinde áskerı-dalalyq gospıtaldi daıyndaý jáne ony jiberý josparlanyp otyr.

Búginde Qazaqstannyń Qarýly Kúshterinde 21 áskerı-medıtsınalyq mekeme jumys isteıdi. Atap aıtqanda, ortalyqtar, gospıtaldar, lazaretter jáne 131 medıtsınalyq bólimshe-medıtsınalyq rotalar, pýnktter, vzvodtar, bólimsheler. Áskerı medıkterdiń negizgi bóligi zapastaǵy ofıtserlerdi jáne shet memleketterdiń áskerı oqý oryndarynyń túlekterin shaqyratyn Qazaqstannyń medıtsınalyq joǵary oqý oryndarynan quralady. Qosymsha bilim berýdi QR QM áskerı medıtsına ortalyǵy qamtamasyz etedi. Jyl saıyn 400-ge deıin adam bilim alady.

Áskerı medıtsına júıesin damytý men jetildirý - áskerdiń joǵary jaýyngerlik daıarlyǵyn qoldaý jónindegi sharalar kesheninde basym baǵyttardyń biri jáne memlekettiń qorǵanys qabiletine tikeleı áser etedi.