Áskerı qyzmetshi múgedek balasynyń alımentinen aqsha únemdegisi keldi
Ol ótinishinde óziniń eki nekeden eki balasy bar ekendigin jáne olarǵa sot aktisiniń negizinde tabysynyń ¼ mólsherinde alıment óndiriletinin, alımentke jalaqysynyń jartysy ketetinin kórsetken.
«Ózi áskerı qyzmetker bolǵandyqtan, qosymsha jumys jasaı almaıdy, ıaǵnı jalaqydan basqa kirisi joq. Jaldamaly páterde turatynyn, sondaı-aq aılyǵynan nesıe tóleıtinin aıtyp ótken. Joǵaryda kórsetilgen mán-jaılarǵa jáne materıaldyq qıynshylyqtarǵa baılanysty ár balasyna alımentti aılyǵynyń 1/6 mólsherine deıin azaıtý týraly talap tilek bildirdi»,- delingen habarlamada.
Azamat A-nyń talap tilekterin sot qanaǵattandyrmady. Sondaı-aq, sot múgedek bala asyrap otyrǵan jalǵyz basty anaǵa qarsy sotqa talap tilek bergen áskerı qyzmetkerdi etıkalyq jáne ar-namys talaptaryn saqtamady dep QR Qorǵanys mınıstrligine jeke uıǵarym joldady.
Azamattyq isti qaraý barysynda azamat A. kámeletke tolmaǵan múgedek balasyna alıment tólep qana júrgen, al balanyń densaýlyǵy, tárbıe berý, basqa da materıaldyq kómek kórsetý sııaqty máselelerge nemquraıdy qaraǵan.
1994 jyly 8 maýsymda QR Joǵarǵy Keńesi qaýlysymen ratıfıkatsııalaǵan «Bala quqyqtary týraly» konventsııanyń 27-babyna sáıkes, ony maquldaǵan memleketter ár balanyń fızıkalyq, psıhıkalyq, rýhanı, ımandylyq jáne áleýmettik damýyna qajetti ómir súrý deńgeıine quqyly ekendigin moıyndaıdy. Ata-analar nemese balany tárbıelep otyrǵan adamdar qarjylyq múmkindikteri sheginde balanyń damýy úshin ómir súrýge qajetti jaǵdaıdy jasaýy tıis.
Sot sheshimi jáne jeke uıǵarym zańdy kúshine engen joq.