Ásker Pırıev: Bizdiń maqtanyshymyz – birligimiz!
- Ásker myrza, qaı jyldan beri Assambleıanyń quramyndasyz jáne munda qalaı keldińiz?
- Jańylmasam 2009 jyl bolý kerek, Astana qalasynda toılanyp jatqan Naýryz toıy merekesinde qala turǵyny retinde otbasymmen qydyryp júrgenmin. Toıdyń naǵyz qazaqy dástúrde ótip jatqanyn baıqadym. Búkil salt-dástúr saqtalyp, jurttyń da kóńil-kúıleri kóterińki, ǵajap kún edi. Baıqasam sahnada óner kórsetip júrgenderdiń arasynda ózge etnos ókilderi de bar. Naýryzdy dástúrli túrde toılaıtyn túrki tildes halyqtardyń ókilderi sol jerde ózderiniń ónerlerin sahnada pash etip, qurylǵan kıiz úılerge búkil dástúrli mýzykalyq aspaptaryn, t.b. ultqa tán zattaryn qoıyp qoıǵan. Bir jaǵynan, jınalǵan halyqqa solardy kórsetip, tanystyryp, ekinshi jaǵynan, ózderiniń ónerlerin kórsetip jatyr eken. Qatty qyzyǵyp kettim. Ózim túrik etnosynyń ókili bolǵandyqtan, jalpy túrki tildesterdiń bári meniń janyma jaqyn. Eshqaısyn bólip-jarmaımyn. Jalpy adamzatqa degen kózqarasym sol. Osy merekede barlyq etnostyń ánderin, bılerin tamashalap, kóńilim toldy. Bir jaqta bizdiń túrik etnosynyń ókilderi de ózderiniń ónerlerin kórsetip jatyr. Jandaryna baryp tanysyp, áńgimelesip, Túrik etnomádenı birlestiginiń tóraǵasy - Ibragım Abılovpen tanystym. Etnomádenı ortalyqtyń bar ekenin burynnan biletin edim. Biraq jaqyn baryp, tanyspaǵanmyn. Qazaqta «Bir kórgen bilis, eki kórgen tanys» degen sóz bar ǵoı. Sodan etnomádenı ortalyqtyń is-sharalaryna meni de shaqyryp, qoldan kelgenshe óz úlesimdi qosa bastadym. 2009 jyly Ibragım beı meni ózine orynbasar etip aldy. 2011 jyly Ibragım beıdiń Almatyǵa kóshýine baılanysty Qazaqstan Túrik etnomádenı ortalyǵynyń sheshimimen osy ortalyqtyń tóraǵasy bolyp taǵaıyndaldym. 10 jyl boıy ortalyqty basqaryp kelemin.
- Osy jyldar aralyǵynda Assambleıa sizge ne berdi, siz ne bere aldyńyz?
-Assambleıa ótkizetin is-sharalarǵa qatysa júrip, ár túrli deńgeıdegi toptarmen, alys-jaqyn sheteldik delegatsııalarmen aralasa bastadyq. Bul el ishinde ár túrli is-sharalarǵa aralasyp, ózimdi eljandy azamat retinde jan-jaqty qalyptastyrýyma sebep boldy. Assambleıa arqyly bizge kóptegen múmkindikter ashyldy. Assambleıanyń atynan baryp qatysqan sharalarda ózimizdi jeke tulǵa retinde kórsetip, boıdaǵy bar qasıetimizdi odan ári damytyp, dárejemizdi asqaqtattyq. Ekinshiden, Assambleıa arqyly ózimizdiń mádenıetimizdi basqalarǵa tanystyryp, ózimiz de olardyń mádenıetterimen tanysyp, qazaqstandyq biregeılik jáne qazaqstandyq mádenıettiń qalyptasýyna úles qostyq. Ári bilimimiz, tájirıbemiz molaıyp, kókjıegimiz keńeıdi.
«Assambleıaǵa ne berdik?» degen suraqqa keler bolsaq, biz Assambleıanyń eshqandaı is-sharasynan qalys qalǵan joqpyz. Qazaqstan halqy assambleıasynyń baǵyty, baǵdary aıasynda atqarylǵan isterdiń árqashan alǵy sapynda júrmiz. Memleketimizdiń órkendeýi men el ishindegi aýyzbirlik úshin ter tógýge árqashan daıynbyz. Abaı atamyzdyń «Sen de kirpish dúnıege, ketigin tap ta bar qalan» degenin oıǵa alsaq, Qazaqstan memleketi degen úlken qurylymnyń bir ketiginde kirpish bolyp qalanǵanym úshin ózimdi baqytty sanaımyn.
- Assambleıanyń sessııasy jaıly...
-Qazaqstan halqy Assambleıasynyń HHІH sessııasy búgin, mine ótkeli jatyr. Bir ókinishtisi, álemdik pandemııa saldarynan sharalardyń birazy onlaın ótpek. Bul tek bizdiń basymyzdaǵy jaǵdaı emes, álemde bolyp jatqan másele. Jalpy árbir sessııa – óz aldyna bir úlken mereke jáne zor jaýapkershilik. Nege deseńiz, sessııada aıtylatyn usynystar, qabyldanǵan sheshimder osy aldymyzdaǵy bir jyldyń ǵana emes jumysy emes, jalpy Qazaqstannyń, qazaq eliniń, keleshegine tikeleı úles qosatyn jaýapkershiligi zor dúnıeler. Bir jyldyń ishinde onlaın rejımge úırenip qalǵandyqtan, sessııanyń óte joǵary deńgeıde ótýine eshteńe kedergi bola almaıdy. Osy sessııada qabyldanatyn sheshimderdiń nátıjesi elimizdiń birligi men tutastyǵyna úlken paıda ákeledi dep senemin.
-Assambleıa men memlekettik til arasyndaǵy baılanys qandaı deńgeıde dep oılaısyz?
Suraǵyńyz qyzyqty eken. Esime Elbasymyzdyń «Qazaqstan halqy assambleıasy – bul búkil Qazaqstan halqy» dep aıtqan sózi túsip otyr. Naqty aıtatyn bolsaq, búginge deıin Assambleıada memlekettik tilge arnalǵan kóptegen sharalar júzege asyryldy. Búginge deıin uıymdastyrylyp jatqan qazaq tiline baılanysty túrli jobalar, til kýrstary, t.b. is-sharalar osynyń dáleli. Oǵan qosa, memlekettik tildi biletin ózge etnos ókilderine erekshe múmkindikter usyný – olardyń qazaq tilin úırenýi úshin berilgen úlken motıvatsııa. Baıqap qarasańyz, Assambleıada memlekettik tildi meńgergen ózge etnos ókilderi kóp jáne olar da memlekettik tildi nasıhattaýda óz úlesterin qosyp otyr.
- Qazir memleketterdiń kópshiligi kópultty sıpatqa ıe. Sizdiń oıyńyzsha Qazaqstannyń olardan qandaı ereksheligi bar?
-Tamasha suraq eken! Mysaly, Túrkııada ondaǵan etnos ókilderi bar. Biraq olardyń barlyǵy ózderin túrikpiz dep esepteıdi. Ideologııa men zań solaı. Sondaı-aq Germanııa, AQSh – ty alyp qarasańyz, olar da kópultty. Kópultty memleketter az emes. Biraq Qazaqstannyń qalyptasý tarıhy ózgeshe. Sol sebepti Qazaqstan jaıly bólek aıtylý kerek dep oılaımyn. Táýelsizdik alǵan kezde Elbasy 1995 jylǵa deıin Qazaqstandaǵy etnostar jaıyn qaıta-qaıta qozǵap, osy Assambleıany qurý týraly ıdeıalaryn jıi aıtyp júrdi. Osylaısha 1995 jyly qurylǵan Qazaqstan halqy assambleıasy kúni búginge deıin etnosaralyq kelisimniń Qazaqstandyq modelin qalyptastyrý jolynda tynymsyz eńbek etip keledi. Bul keıbir jerlerde «Nursultan Nazarbaevtyń etnosaralyq kelisim modeli» dep te aıtylyp júr. Búkil álem biledi. Osy tájirıbeni kóptegen elderden ǵalymdar, tarıhshylar, etnograftar kelip zerttep, óz elderine aparyp engizgisi kelgen. Nátıjesiz de emes. Máselen, London qalasynda týra qazaqstandyq modeldiń keńsesi bar ekenin bilemin. Ekinshi jaǵynan, jalpy qazaq halqynyń óziniń boıyndaǵy erekshe qasıet – bul qonaqjaılylyq. Abaıdyń «Adamzattyń bárin súı, baýyrym dep» degen naqylyn boıǵa sińirgen halyq qoı.
Bizdiń etnosaralyq kelisim modeliniń ereksheligi – Qazaqstan halqy assambleıasynyń bolýy jáne bul baǵytta kóptegen jumystardyń atqarylýy. Mysaly, elimizdiń dańqyn shyǵaryp, kók týymyzdy jelbiretip júrgen azamattardyń ultyn suramaı-aq, olardyń jetken jetistikterine bir úıdiń balasyndaı qýanamyz. Ony etnosqa bólip aıtpaımyz. Bul - qazaqstandyq modeldiń qalyptasqandyǵynyń jáne jumysynyń júzege asqandyǵynyń kórinisi. Bizdiń maqtanyshymyz, qýanyshymyz, abyroıymyz – ol bizdiń birligimiz!
