Asqar Myrzahmetov aýqymdy jobaǵa engen aýyl turǵyndarymen kezdesti
Oblys basshysy Asqar Myrzahmetovtiń T.Rysqulov aýdanynyna jumys sapary baryp, Qumaryq aýyldyq okrýginiń turǵyndarymen kezdesti. Kezdesýde okrýg ákimi Qanat Smat turǵyndardyń turmystyq tabysyn jaqsartý pılottyq jobasy aıasynda aýylda atqarylyp jatqan jumystar barysyn baıandady. Quramyna úsh eldimeken kiretin okrýgte barlyǵy 630 aýla bar bolsa, 502 aýla turǵyndary joba aıasynda turmysyn tiktemek.
Aımaq basshysy aýqymdy jobanyń mańyzdylyǵyn aıtyp ótip, oǵan múmkindiginshe barlyq aýlany tartý qajettiligin jetkizdi. Óz kezeginde turǵyndar da kókeıdegi kóp saýaldaryn joldap, naqty jaýaptar ala bildi.
Okrýgtegi jobaǵa qatysýǵa yntaly 502 aýlanyń 458-si úı mańyndaǵy jerdi tıimdi paıdalaný, 142-si mal sharýashylyǵymen aınalysý baǵytynda kásipterin damytýǵa nıetti.
Al, úshinshi baǵyt boıynsha mal bordaqylaýǵa qajet mal azyǵyn daıarlaý úshin aýyldyqtarǵa 800 gektar egistik alqap qajet bolsa, jaıylymdyq jer jetkilikti. Qazirgi tańda aýylda «Qumaryq-Taý» AShK qurylyp, oǵan qajetti tehnıka men jabdyqtar satyp alý josparlanýda.
Búginde oblys turǵyndarynyń turmystyq tabysyn kóterýdiń jobasy aıasynda qumaryqtyqtar qosalqy sharýashylyqtaryn damytý sharalaryn qolǵa alyp úlgergen. Baıandy bastamanyń ıgiligin kórýge asyq turǵyndar tıisti jumystardy búginnen bastap ketken. Solardyń biri -Alǵabas aýylynyń turǵyny Gúlbaǵıra Aıjanova.
Zeınetker qazirgi tańda úı irgesindegi jerin tıimdi ıgerý úshin kúzdik sarymsaq egý isine qyzý kirisken. Onyń 50 sottyq sharbaǵyndaǵy eginshilik jumystaryna aýyldastary asarlatyp, kóptep kómektesýde.
Birikken jerde - bereke bar ekenin jete túsinetin aýyldyqtar suranysqa ıe sarymsaqty egýge bilek túre bet burǵan. Osyndaı ispen aınalysyp otyrǵan dál qazir on besten asa aýla bar. Olardyń bári kúzdik sarymsaqtaryn erte jazda qazyp alyp, ekinshi aınalymda basqa kókónis egip, mol ónim alýǵa nıetti.
Sondaı-aq, Asqar Myrzahmetov Merki aýdanyna jumys saparymen kelip, turǵyndarynyń turmystyq tabysyn jaqsartýdyń pılottyq jobasyna engen Surat aýyldyq okrýginiń turǵyndarymen júzdesti. Jıynda negizinen aýyldaǵy jeke qosalqy sharýashylyqty damytý sharalary qaraldy.
Bul okrýgtegi jalpy 462 aýlada barlyǵy 2830 halyq tirshilik etýde. Surattaǵy 353 aýlanyń turǵyndary jobanyń birinshi baǵyty boıynsha qatysýǵa nıetti. Sol sekildi mal basyn arttyryp, sharýasyn shalqytýǵa 234 aýla beıil. Bastamanyń basqa da baǵyttary boıynsha jumystar júrgizilmek. Tıimdi nesıemen násibin arttyrýǵa yntaly turǵyndar talmaı ter tógýge daıyn.
Oblys ákimi jobanyń baǵyttaryna jekeleı toqtalyp, aýyldyqtardyń jappaıǵjaǵdaıyn jaqsartý -basty maqsat ekenin jetkizdi.
Aıta keteıik, jobanyń birinshi baǵytyna sáıkes jumys jasaýǵa yntaly okrýgtegi 353 aýlanyń jalpy jer kólemi 70,6 gektardy quraıdy. Surattyqtar negizinen qyzanaq, kartop, qııar, qyryqqabat kókónisterin egip, eki aınalymda ónim alýǵa daıyn. Sondaı-aq, jylyjaı soǵýǵa 12 aýla ótinim berýde.
Al, ekinshi baǵyt - mal sharýashylyǵy boıynsha 234 aýla ıelerinen 9930 bas mal alýǵa suranys túsken. Búginde jumystyń alǵysharttarynyń biri retinde okrýg boıynsha «Damý Surat» aýyl sharýashylyq kooperatıvi qurylǵan. Qurylym arqyly tuqym, tehnıka, ónim ótkerý sekildi kóptegen máselelerdi sheshý josparlanýda. Jobanyń besinshi baǵyty boıynsha da óziniń kásibin ashyp, isiń ilgeriletem deýshiler barshylyq.
