Áshimbaev Memleket basshysy quryltaıda qozǵaǵan múmkindigi zor tórt salany atady

ASTANA. KAZINFORM — Parlament Senatynyń tóraǵasy Máýlen Áshimbaev keshe Memleket basshysynyń qatysýymen ótken ulttyq quryltaıdy qorytyndylap, jıynda aıtylǵan basty jaıttarǵa toqtaldy.

— Alqaly jıynda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev eldiń aldaǵy baǵdaryn aıqyndap berdi. Onda sońǵy kezeńde qoǵamda qyzý talqylanǵan ózekti máselelerden bastap elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıası baǵdaryna qatysty basymdyqtar túgel qamtyldy. Jalpy, Memleket basshysy Ulttyq quryltaı týraly bastamany osydan birneshe jyl buryn óz Joldaýynda kóterip, ony eldi jańǵyrtýdyń tıimdi tetikteriniń biri retinde usynǵan bolatyn. Sodan beri Qazaqstanda túbegeıli ózgerister qolǵa alynyp, keshendi saıası reformalar iske asyryldy. Memleket basshysy osy aýqymdy jumysqa Ulttyq quryltaı músheleri zor úles qosqanyn atap ótip, bul bastama arqyly qoǵamdyq dıalogtyń jańa úlgisi qalyptasqanyn aıtty, — dedi Máýlen Áshimbaev.

Odan ári Senat spıkeri Memleket basshysy qoǵamdy tolǵandyrǵan birqatar máseleni kótergenin málim etti. 

— Prezıdent kóptiń nazaryna ilingen salyq reformasyna qatysty pikirin bildirdi. Bul rette Qazaqstan áleýmettik memleket ekeni, eger bıýdjette qarjy bolmasa, tıisti mindettemeler tolyq oryndalmaıtyny, al, salyq osy júıeniń basty tiregi sanalatyny aıtyldy. Sondyqtan Memleket basshysy Úkimet usynǵan jańa tásilderdi halyqqa egjeı-tegjeıli túsindirý isine basa mán berdi. Sondaı-aq Prezıdent salyqtan jaltarý úshin bıznesin bólshekteıtinderge jáne zańnamada soǵan jol beretin olqylyqtarǵa nazar aýdaryp, tıisti zańdarǵa jedel túrde qajetti túzetýler engizýdi tapsyrdy. Osy rette qolǵa alynyp jatqan sharalardyń máni men mańyzyn azamattarǵa jetkizýge jáne qajetti zańnamalyq jumystarǵa Senat depýtattary belsendi qatysatynyn atap ótkim keledi, — deıdi ol.

Ulttyq quryltaıda biryńǵaı ýaqyt beldeýine kóshý eldi basqarýdy jáne logıstıka men kóptegen bıznes-úderisti ońtaılandyrý úshin qolaıly tásil ekeni aıtyldy. 

— Dinı ahýal men jat aǵymdarǵa tosqaýyl qoıý máselesine erekshe mán berildi. Prezıdent atap ótkendeı, dinniń asa mańyzdy mıssııasy — ultty uıystyrý. Sondyqtan dinı uıymdardyń qyzmetin retteıtin qujattar atalǵan talapqa saı bolýǵa tıis. Osy máseleni jan-jaqty qarap, zańnamany jańa jaǵdaıǵa beıimdep otyrý erekshe mánge ıe. Sonymen qatar Memleket basshysy qylmystyq-atqarý júıesinde adamgershilik qundylyqtarǵa basymdyq bere otyryp, «Zań men tártip» qaǵıdatyn saqtaý arqyly kámeletke tolmaǵan balasy bar áıelderge qatysty keıbir zańdyq ustanymdardy qaıta qaraý jóninde usynystar engizýdi júktedi. Jıilep ketken alaıaqtyq áreketterge tosqaýyl qoıý, jalǵan psıhologtar men «koýchtardyń» is-áreketin jaýapty organdar nazarǵa alý máseleleri de sóz boldy. Ulttyq quryltaıda Prezıdent ıdeologııalyq baǵyttaǵy basymdyqtardy da aıqyndap berdi, — dep tolyqtyrdy tóraǵa.

Onyń aıtýynsha, kıno óndirisine jiti mán berip, daıyn fılmderdi ekranǵa shyǵarmas buryn ulttyq múdde turǵysynan muqııat zerdeleý kerek. 

— Bıyl Jumysshy mamandyqtar jyly aıasynda kóptegen irgeli bastamalar qolǵa alynyp jatyr. Osy baǵytta kásibı tehnıkalyq kolledjder jańa mamandyqtarǵa suranysty jáne eńbek naryǵyndaǵy jaǵdaıdy eskerýge tıis. Memleket basshysy óz sózinde osy máseleni basa aıtty. Sondaı-aq Prezıdent belgilep bergen negizgi mindettiń biri — jekelegen baǵyttar boıynsha memlekettik apparattyń jumysyn júıelep, retke keltirý. Sonyń aıasynda túrli salaǵa qatysty baǵdarlamalar men keshendi josparlardy qaıta jańǵyrtý asa mańyzdy. Bilim berý isin durys tárbıege negizdeý arqyly ozyq oıly urpaq, adal azamat qalyptastyrý asa mańyzdy ekeni naqty aıtyldy, — deıdi M. Áshimbaev.

Senat spıkeri málimdegendeı, Úkimettik emes uıymdar týraly zańdy jetildirý, ishki saıasattaǵy jumystardy júıeleıtin birtutas qujat ázirleý, mádenıet salasyn damytý, Abaı ınstıtýttaryn tolyqqandy mádenı-aǵartý mekemelerine aınaldyrý baǵyttary boıynsha da belsendi jumys júrgiziledi.

Sondaı-aq quryltaıda aımaqtardaǵy ekonomıkanyń órkendeýine serpin beretin jańa múmkindikterge jol ashý jáne óńirlerdiń damý deńgeıindegi teńsizdikti joıý — búginde memleket aldynda turǵan negizgi mindetterdiń biri retinde belgilendi.

— Memleket basshysy atap ótkendeı, bıyl ekonomıkanyń naqty sektoryna jumsalatyn qarjy kólemin eki esege jýyq kóbeıtip, 8 trıllıon teńgege deıin jetkizý josparlanyp otyr. Aldaǵy jyldary Úkimet naqty sektorǵa bólinetin qarjy kólemin 10 trıllıon teńgege deıin jetkizýge tıis. Sonyń aıasynda bıznesti qoldaýdyń elimizde buryn-sońdy bolmaǵan aýqymdy sharalary qolǵa alynady. Prezıdent elimizde iske asyrylyp jatqan iri ınfraqurylymdyq jáne ınvestıtsııalyq jobalarǵa jeke toqtalyp, munyń bári elimizdiń aımaqtaǵy kóshbasshylyq rólin arttyra túsetin mańyzdy qadamdar ekenin aıtty, — deıdi spıker.

Sondaı-aq Máýlen Áshimbaev atalǵan jıynda shekara mańyndaǵy aýdandardy damytý týraly zań qabyldaý, aımaqtardyń damýyndaǵy alshaqtyqty joıý úshin ázirlenip jatqan óńirlerdi damytý tujyrymdamasyn jan-jaqty pysyqtaý, ǵylym qalashyǵyn qurý jóninde zań jobasyn ázirleý jáne erekshe qajettiligi bar balalardy qoldaýǵa arnalǵan arnaıy zań daıarlaý máseleleri qozǵalǵanyn tilge tıek etti. 

Sol sııaqty ekologııany qorǵaý jáne jan-janýarlar dúnıesin saqtaý týraly da naqty usynystar aıtyldy. Sonyń ishinde bıologııalyq áralýandyqty qorǵaý qoryn qurý bastamasy kóterildi. Aıtýynsha, qorǵa Prezıdenttiń basshylyq jasaýy atalǵan aýqymdy jumystyń qanshalyqty mańyzdy ekenin kórsetedi.

— Qasym-Jomart Toqaev ulttyq quryltaı otyrysynda Qazaqstannyń tórt saladaǵy orasan zor múmkindigi týraly da aıtty. Olar: tsıfrlandyrý isi men jasandy ıntellekt, kólik tasymaly, energetıka, agroónerkásip kesheni jáne adam kapıtaly. Munyń bári — elimizdiń jańa álemdegi ornyqty damýyna yqpal etetin negizgi faktorlar. Osy rette Memleket basshysynyń ıadrolyq energetıka agenttigin qurý týraly sheshimi elimizdiń ıadrolyq klaster retinde qalyptasýyna jol ashatynyn atap ótken jón. Jalpy, jyl saıyn quryltaıdyń máni artyp, mazmuny keńeıip keledi. Bıyl kóterilgen aýqymdy máseleler men belgilengen mańyzdy mindetter soǵan dálel. Bul basym baǵyttar ádiletti, qaýipsiz, taza, qýatty Qazaqstan qurý ıdeıasyn iske asyrý úshin qolǵa alynǵan keshendi bastamalar ekeni anyq. Bizdiń aldymyzda turǵan endigi mindet — osy irgeli isterdi júıeli túrde júzege asyryp, Otanymyzdy odan ári órkendetý. Barlyq qazaqstandyq atalǵan mańyzdy mindetterdi oryndaý jolynda belsendilik tanytyp, el damýyna óz úlesterin qosady dep senemin, — dep túıindedi Máýlen Áshimbaev.

Aıta keteıik, keshe Býrabaıda ulttyq quryltaıdyń IV otyrysy ótti. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Ulttyq quryltaıda qozǵaǵan negizgi jaıttarmen siltemege ótip tanysýǵa bolady.