Áset Isekeshev TMD alańyndaǵy otyrysta óńirlik qaýipsizdik máselesin kóterdi

NUR-SULTAN. QazAqparat – Búgin QR Prezıdentiniń kómekshisi – Qaýipsizdik Keńesiniń Hatshysy Áset Isekeshev beınekonferentsııa formatynda ótken Táýelsiz memleketter dostastyǵyna (TMD) qatysýshy memleketterdiń qaýipsizdik keńesteri hatshylarynyń VIII otyrysyna qatysty. QazAqparat bul týraly Aqordaǵa silteme jasap habarlaıdy.

Sharaǵa Reseı Qaýipsizdik keńesiniń hatshysy N.Patrýshev, Ázerbaıjan Qaýipsizdik keńesiniń hatshysy R.Ýsýbov, Armenııa Qaýipsizdik keńesiniń hatshysy A.Grıgorıan, Qyrǵyzstan Qaýipsizdik keńesiniń hatshysy R.Mýsaev, Tájikstan Qaýipsizdik keńesiniń hatshysy N.Mahmýdzoda, Ózbekstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy Qaýipsizdik keńesiniń hatshysy V.Mahmýdov, Túrikmenstan Memlekettik qaýipsizdik keńesiniń hatshysy Ch.Amanov, Belarýs Qaýipsizdik keńesi Memlekettik hatshysynyń orynbasary V.Archakov, Atqarý komıtetiniń tóraǵasy – TMD atqarýshy hatshysy S.Lebedev, UQShU Bas hatshysy S.Zas qatysty.

Forým barysynda TMD elderindegi búgingi syn-qaterler jaǵdaıyndaǵy yntymaqtastyq máseleleriniń keń spektri qaraldy.

Sonyń ishinde koronavırýs indetiniń taralýyna qarsy kúres pen jańa bıologııalyq qaýipterge qarsy is-qımyl kezindegi memleketaralyq sharalar, aqparattyq keńistikti qorǵaý salasyndaǵy yntymaqtastyq, tótenshe jaǵdaılardyń saldaryn eńserý jónindegi ózara is-qımyl, Aýǵanstandaǵy qazirgi ahýal jáne basqa da máseleler talqylandy.

Áset Isekeshev óz sózinde óńirlik qaýipsizdiktiń eń ózekti aspektilerine, TMD elderindegi táýekelder men qaýipterdi azaıtý máselesi mán berdi. Atap aıtqanda, koronavırýs indetiniń taralýyna qarsy kúres, sý-ekologııalyq jáne azyq-túlik qaýipsizdigi, kıberqaýipsizdikti qamtamasyz etý, esirtkiniń zańsyz aınalymy, terrorızm men ekstremızmge qarsy kúres baǵyttarynda birlesken jumystardyń qajet ekenine nazar aýdardy.