Asanáli Áshimuly: Urpaqty tulǵa arqyly tárbıeleý - tárbıeniń eń joǵary satysy
Óz halqynyń ulylyǵyn, daralyǵyn kórsetýde aıqyn derek pen dáıekke negizdelgen bul týyndylardyń qaı-qaısysy da aıryqsha den qoıǵyzady. Osy turǵydan kelgende, «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasy ult rýhyn shyrqaý bıikke kóterýimen erekshelenedi.
Eger sál sheginis jasap, tól tarıhymyzǵa úńiletin bolsaq, onyń aqtańdaqtary men qaratańdaqtary týraly toqtaýsyz sóıleýge týra keledi. Áýelden qalǵan «tarıhty jeńgen halyq jazady» degen jany siri sóz bar. Ol qalaı, qandaı jolmen keldi másele onda emes, biraq tarıhty solardyń jazǵany ras. Biz kúni keshege deıin sol burmalanǵan tarıhty oqyp keldik. Myńdaǵan jyldarǵa sozylatyn tarıhymyzdy sońǵy 70-100 jylǵa syıǵyzyp, mektep oqýlyqtaryna engizgenin de umytqan joqpyz. Basqasyn bylaı qoıǵanda, keshe myńjyldyǵyn toılaǵan Almatynyń tarıhyn bergi patsha salǵan Vernyı bekinisinen bastap kelgeni bárimizge málim ǵoı. Demek, Qadyr aqyn aıtpaqshy, «bizdiń tarıh oldaǵy qalyń tarıh, oqýlyǵy jup-juqa biraqtaǵy» deýge týra keledi. «Jeti atasyn bilmeıtin er jetesiz, jeti ǵasyr tarıhyn bilmeıtin el jetesiz» degen kóneden qalǵan sóz bar. Al endi myna eńbek «sonyń ornyn toltyr, tarıhqa ketken eseńdi qaıtar, ózińdi-óziń tany» dep otyrǵan joq pa?! Endigi jerde osy uly múmkindikti paıdalaný kerek. Bul rette tarıhshylarymyzǵa júkteler mindet zor.
Álginde Elbasynyń osy baǵytta birneshe irgeli eńbekter jazǵanyn aıttym ǵoı. «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasy osy týyndynyń habarshysyndaı bolǵan eken. Ol eńbeginde Elbasy jalpy tarıhqa, rýhanııatqa kózqarasyn yqshamdap bildirse, myna eńbeginde taqyrypqa keń masshtabta kelip, naqty derekterge toqtalady, naqty nárselerge úńildiredi.
Eńbektegi jeti qyrdyń biri, eń basty 1-taraýy etip «Atqa miný mádenıetinen» bastaýy tegin deısiz be?
«Atqa miný mádenıeti men jylqy sharýashylyǵy jer júzine Uly daladan taraǵany tarıhtan belgili.
...Jylqyny qolǵa úıretý arqyly bizdiń babalarymyz óz dáýirinde adam aıtqysyz ústemdikke ıe boldy. Al jahandyq aýqymda alsaq, sharýashylyq pen áskerı saladaǵy teńdessiz revolıýtsııaǵa jol ashty.
Jylqynyń qolǵa úıretilýi atqa miný mádenıetiniń de negizin qalady. Bes qarýyn asynǵan salt atty sarbaz aıbarly kóshpendiler ımperııalary tarıh sahnasyna shyqqan dáýirdiń sımvolyna aınaldy.
Tý ustaǵan salt atty jaýyngerdiń beınesi - batyrlar zamanynyń eń tanymal emblemasy, sonymen qatar, atty áskerdiń paıda bolýyna baılanysty qalyptasqan kóshpendiler álemi «mádenı kodynyń» aıryqsha elementi.
Avtokólik qozǵaltqyshtarynyń qýaty áli kúnge deıin attyń kúshimen ólshenedi. Bul dástúr - jer júzinde salt attylar ústemdik qurǵan uly dáýirge degen qurmettiń belgisi.
...At ústinde júrgen kóshpendiler taqymyna basqan sáıgúligine neǵurlym erkin minip júrýi úshin bıik er-turman men úzeńgini oılap tapty. Bul jańalyq salt atty adamnyń at ústinde qaqqan qazyqtaı myǵym otyrýyna, sonymen birge shaýyp bara jatyp, qolyndaǵy qarýyn esh qıyndyqsyz jáne neǵurlym tıimdi qoldanýyna múmkindik berdi», - deıdi Elbasy maqalasynyń betashar taraýynda.
Demek, Senadan at sýarǵan, Eýrazııanyń apaıtós dalasyn at tuıaǵynyń dúbirimen saz balshyqtaı ılegen babalarymyzdyń at ústindegi tarıhyn zertteý arqyly kóp qazynaǵa kezigetinimiz haq. Áli kúnge deıin qazaq atqa minse nege rýhtanyp ketedi?! Sondyqtan bul taqyrypty indetip zerttesek, onyń talaı syryna qanyǵarymyz sózsiz.
Bárimiz de atqa minip ósken aýyl balalarymyz ǵoı. Kezinde birneshe fılmderge túskende osy at meniń qanatym, shabytymnyń qozǵaýshy kúshi boldy. Eger men somdaǵan rólder el kóńilinen shyǵyp jatqan bolsa, bul rette attyń atqarǵan róline mańyz jetpeıdi. Alaıda, bizdiń keshegi uly rýhty kóshpendilerdiń urpaǵynyń búginde sonshalyqty tómendegenimiz sol, atqa qaı jaǵynan minýdi bilmeıtin deńgeıge jettik qoı.
«Kópshiliktiń sanasynda tarıhı úderister, negizinen, tulǵalandyrý sıpatyna ıe bolatyny belgili. Kóptegen halyqtar óz eliniń erekshe elshisi syndy uly babalarynyń esimderin maqtan tutady.
Mysaly, ótken dáýirlerdegi Týtanhamon, Konfýtsıı, Eskendir Zulqarnaıyn, Shekspır, Gete, Pýshkın jáne Djordj Vashıngton sııaqty dúnıe júzine belgili tulǵalar búginde «óz memleketteriniń» baǵa jetpes sımvoldyq kapıtaly sanalady ári sol elderdiń halyqaralyq arenada tıimdi ilgerileýine septigin tıgizip otyr.
Uly dala Ál-Farabı men ıAssaýı, Kúltegin men Beıbarys, Áz-Táýke men Abylaı, Kenesary men Abaı jáne basqa da kóptegen uly tulǵalar shoǵyryn dúnıege ákeldi.
Sondyqtan biz birinshiden, ataqty tarıhı tulǵalarymyz ben olardyń jetistikteriniń qurmetine ashyq aspan astynda eskertkish-músinder qoıylatyn «Uly dalanyń uly esimderi» atty oqý-aǵartý entsıklopedııalyq saıabaǵyn ashýymyz kerek» delingen maqalanyń ekinshi taraýynda.
Búginde jıi aıtatynymyzdaı, tarıhty tobyr emes, tulǵa jasaıdy. Sondyqtan búgingi urpaqty tulǵa arqyly tárbıeleý - bul tárbıeniń eń joǵary satysynyń biri dep qaraý kerek.
Asanáli ÁShІMULY,
Qazaqstannyń Eńbek Eri, Halyq ártisi,
Memlekettik syılyqtardyń laýreaty
