Arys qalasynda ǵasyr jasaǵan keıýanaǵa qurmet kórsetildi
1922 jyldyń 8 naýryzynda dúnıege kelgen Bıbaısha Tostanbekqyzy 2 ul, 2 qyzynan – 17 nemere, 59 shóbere, 2 shópshek súıip otyrǵan jan.
Bir qyzyǵy, júzge kelgen keıýananyń kenje uly – Qaldarbek Namatýllaulynyń ózi keler jyly zeınetke shyǵady eken. Al ájeniń ózi búgingi tańda úlken uly – Rahmattýllanyń qolynda turady. Onyń jasy – 73-te.
Taǵy bir qyzyq derek, Bıbaısha áje 55 jyldan beri zeınetaqy alyp keledi. Búginde ol soǵys ardagerine teńestirilgen tyl ardageri.
Ómirin eńbekpen órnektep, bala tárbıesine de jiti kóńil bólgen keıýana jumysshylyq qyzmetten bastap, depýtattyq laýazymǵa deıin kóterilgen. Onyń kóp jylǵy adal eńbegi baǵalanyp, ár túrli nagrada, medaldarmen marapattalǵan.
Qala ákimi qurmet kórsetken kelesi ana Nazgúl Ásilova boldy. 1932 jyly dúnıege kelgen ol 11 balany dúnıege ákelgen batyr ana. Soǵys jáne soǵystan keıingi jyldarda etken eńbegi úshin Tyl ardagerine teńestirilgen aıaýly ana búginde 6 ul, 5 qyzynan – 52 nemere, 58 shóbere, 6 shópshek súıip otyr. Aıryqsha qyzyǵy sol – 90 jasqa tolǵan Nazgúl ájeniń tuńǵyshy – Táńirbergen Rahmanuly osy kúnde 70 jasqa qadam basqan qarııa. Al kenje uly – Kenjebek 1978 jyly týǵan.
Analarǵa qurmet kórsetý qalalyq mádenıet úıinde ótken «Ana – máńgi shýaq» atty merekelik is-sharamen jalǵasty. Meıirimdilik pen sulýlyq, danalyq pen rýhanı qýattylyq saltanat qurǵan kúni arystyq analar men qyz-kelinshekter erekshe qurmetke bólendi. Búginde Arys qalasynda 2 513 kópbalaly ana bar. Onyń ishinde «Altyn alqa» ıegerleri – 568 bolsa, «Kúmis alqa» ıegerleri – 1769 jan. 176 ana «Batyr ana» medali men І-shi jáne ІІ-shi dárejeli «Ana dańqy» ordenimen marapattalǵan.
