Armandarymyzdy aqıqatqa aınaldyrdyq: Elbasynyń eleýli eńbegi

QYZYLORDA. QazAqparat - Shırek ǵasyrdy dáýirler kóshimen eseptegende kózi ashyp-jumǵandaı ǵana mezet bolyp qalady. Osy az ýaqyt ishinde táýelsiz Qazaqstandy tórtkúl dúnıe tanydy. Biz san jaǵynan az bola tura ulanǵaıyr dalaǵa ıelik etip, bizdi biletin álem jurtyn tańdandyrsaq, endi saıası turaqtylyǵy, eldiń tatý-tátti tirshiliginiń arqasynda qaryshtap damýǵa bet aldyq. Ózgeler úlgi tutatyn jaǵdaıdamyz. Árıne, búgingideı shat-shadyman zamannyń ózdiginen ornaı qalmasy belgili. Tarıh tolqynynda ultynyń tarıhyna túbegeıli ózgerister ákeletin, bolashaǵyn boljaı alatyn nar tulǵalar kezdesedi. Qazaq jurtynyń baǵyna bitken Elbasy jaıly osylaı aıtýǵa bolady.

Keńes Odaǵy ydyrap, táýelsizdigin endi alǵan jas memleketter abdyrap qalǵan qıyn-qystaý kezeńde asqan sabyrlyqpen elin alǵa jetelegen Elbasynyń eńbegin áli talaı urpaq zerttep, zerdeleıtin bolady. Qazaqta «qolda bar altynnyń qadiri joq» degen ataly sóz bar ǵoı.

Keshegi jalaqy men zeınetaqy birneshe aılar berilmeı, dúken sóreleri bos qalǵan ýaqytty umyta qoıǵan joqpyz. Burynǵydan qalǵan barlyq kásiporyndar jabylyp, syrttan keletin taýarǵa táýeldi bolǵan kúnder, kórshi memleketterdegi saıası turaqsyzdyq bár-bárisi ár adymyńdy ańdap basýǵa májbúr etti. Qashannan táýbe, shúkirinen jańylmaǵan qazaq jurty sol kezde, ıaǵnı 1991 jyldyń 1 jeltoqsanynda Nursultan Nazarbaevqa senim bildirip, Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti etip saılady. Allanyń bir aty halyq bolsa, sol-halyq qatelespegen edi.

Elbasynyń eńbegin taldap-tarazylaıtyn ýaqyt áli alda, bolashaqtyń enshisinde. Deıturǵanmen, keler urpaqtyń Ult kóshbasshysy jaıynda erteńgi aıtar sózin búginnen-aq baǵamdaýǵa bolady. Ultynyń salt-dástúrin, ádet-ǵurpyn, barlyq rýhanı qundylyqtaryn boıyna sińirip ósken jan ǵana sol eldiń kósemi bola alady. «Segiz qyrly, bir syrly» degen teńeý de Elbasyna tarlyq etedi. Bir ǵana qazaq jurty emes, álem tynyshtyǵyn oılap, bıik minbelerden ony sheshý úshin tyń bastamalar kóterip kele jatqan Nursultan Ábishulynyń zeıin-jadynyń myqtylyǵy sondaı - Abaıdyń óleńderi men qara sózderin jatqa aıtyp, halyq ánderin dombyramen aıtqanda eriksiz qaıran qaldyrady. Bul naǵyz kóshbasshyǵa tán qasıet der edim.

«Táýelsizdik týyn tigýge qanshalyqty qajyr-qaırat kerek bolsa, ony qulatpaı saqtap qalýǵa sonshalyqty qajyr-qaırat kerek», - deıdi Elbasy sózinde. Muny ult taǵdyrynyń jaýapkershiligin jan dúnıesimen sezingen jannyń júrek daýysy deýge bolady.

Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldaryndaǵy qıynshylyqtarǵa qaramastan Astanany Arqa jerine kóshirý, ekiniń biri táýekel ete almaıtyn qadam bolatyn. Qazaq jerinde túrli din ókilderiniń basyn qosyp, bir ymyraǵa shaqyrý, ony dástúrli túrde ótkizý adamzat aldyndaǵy abyroıly is qana emes, Jaratýshy aldyndaǵy saýapty dúnıe deýge bolady. Osy jyldar ishinde biz álemdik qaýymdastyqtardy ózimizge qaratyp, EQYU, IYU sekildi túrli uıymdarǵa jetekshilik ettik. Astanada tórinde álemdik deńgeıdegi qansha basqosýlar ótti. Osynyń bári eldi tanytýdyń, ultty tanytýdyń alǵysharttary emes pe?!

«Birinshi ekonomıka, sosyn saıasat» degen Elbasy eldegi ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damýdy alǵashqy kezekke qoıdy. Sonaý 90-jyldardyń daǵdarysynda daǵdaryp qalmaı, memleketti aıaǵynan tik turǵyzǵan Memleket basshysynyń tyń bastamalary men ekonomıkalyq reformalary 2007-2009 jyldardaǵy álemdik daǵdarystan da alyp shyqty. Kerisinshe, biz bul kezeńde damýǵa bet burdyq. Demek, Elbasy daǵdarysqa qarsy turar Qazaq eliniń ımmýnıtetin qalyptastyra aldy.

Prezıdentimiz bolashaqqa baǵdar bolatyn, ultty uıystyryp, uly maqsattarǵa jeteleıtin «Máńgilik El» ıdeıasyn usyndy. Bul «Qazaqstan-2050» strategııasynyń temirqazyǵyna aınaldy. Elbasy óz sózinde «biz armandardy aqıqatqa aınaldyrdyq»,- dedi. Bul eshkim aınalyp óte almaıtyn aqıqat.

Memleket basshysy jyl saıynǵy Joldaýlarynda tórtkúl dúnıeniń tynysyn baǵamdap, Qazaq eliniń damýyna baılanysty bastamalary men usynystaryn aıqyndap berýmen keledi. Demek, árbir qazaqstandyqtyń baǵdarshamy ispetti osy Joldaýlarda kórsetilgen maqsatty isterdi oryndaý jolynda jan aıamaı ter tógip, eńbek etý kerek. Elbasynyń ózi: «Biz basqa el boldyq, jańa jurt boldyq. Burynǵy zaman joq. Sana jańaratyn ýaqyt baıaǵyda týdy» dep aıtyp otyr. Muny basqasha jetkizý múmkin de emes.