Árbir úshinshi qazaqstandyqtyń ınternet sapasyna kóńili tolmaıdy
Áleýmettik zertteýlerdiń nátıjeleri el turǵyndarynyń sońǵy jyldary ınternet sapasyna degen narazylyǵy ósip jatqanyn kórsetedi.
Qoǵamdyq saıasat ınstıtýtynyń maýsym aıynda júrgizgen saýalnama qorytyndysyna sáıkes qazaqstandyqtardyń 35,4% ınternettiń sapasyna, al 29,7% telefon jáne mobıldi baılanys sapasyna kóńilderi tolmaıdy. 2021 jyldyń qarasha aıynda bul kórsetkishter sáıkesinshe 24,1% jáne 21,3% bolǵan.
Internet sapasyna kóbine aýyl turǵyndary qanaǵattanbaı otyr – 40,6% (qalalyqtar arasynda – 32,1%). QR Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrliginiń jyl basyndaǵy esebine sáıkes qazirgi tańda eldegi aýyldardyń 22,7% jýyǵy mobıldi ınternetsiz otyr.
Internet sapasyna kóńilderi tolmaıtyn óńirlerdiń kóshin Almaty, Jambyl, Aqmola, ShQO jáne Aqtóbe oblystary bastap tur. Al ınternettiń qoljetimsizdigine Shymkent qalasy, Abaı, Qostanaı, ShQO, Mańǵystaý oblystarynyń turǵyndary kóbirek shaǵymdanǵan.
Speedtest Global Index-tiń bıylǵy maýsym aıyndaǵy reıtıngi boıynsha Qazaqstan mobıldi ınternet jyldamdyǵy boıynsha bir jyl ishinde 14 orynǵa kóterilip 140 eldiń ishinen 68 orynǵa turaqtady (ortasha júkteý jyldamdyǵy 34,07 mbıt/s.). Postkeńestik elderden bizden joǵary turǵandar tek Latvııa (36 oryn) men Ázerbaıjan (59). Al kabeldi keń jolaqty ınternet boıynsha Qazaqstan 180 eldiń ishinde 94 orynda (ortasha júkteý jyldamdyǵy 44,94 mbıt/s.). Bizden joǵary elder – Moldova (34 oryn), Reseı (56), Latvııa (62), Estonııa (65), Ýkraına (68), Mońǵolııa (73), Qyrǵyzstan (84), Ózbekstan (85).
Brıtandyq cabel.co.uk saıty álem elderindegi mobıldi ınternet baǵasyn salystyrý arqyly jyl saıyn Worldwide mobile data pricing atty reıtıng jarııalaıdy. 2022 jylǵy derekter boıynsha elimizde 1 Gb mobıldi ınternettiń quny 177,22 tg. qurady, bul 233 eldiń ishinde 16 oryn, bizden bir saty joǵary turǵan Ózbekstanda – 177,21 tg. (15 oryn). Salystyrmaly túrde Reseıde 1 GB úshin 229,91 tg. (30 oryn), Moldovada 124,53 tg. (8), Qyrǵyzstanda 81,42 tg. (6).
Qazaqstandaǵy mobıldi operatorlardyń eń arzan tarıfteriniń baǵasyn saralaıtyn bolsaq adam basyna shaqqanda ortasha quny aıyna 3 208 tg. quraıdy, nemese eń tómengi jalaqynyń 4,5% (eń tómengi jalaqy 70 000 tg.). Al kabeldi ınternettiń ortasha quny aıyna 4 813 tg. Osylaısha úsh adamnan turatyn otbasy úshin ınternetke ketetin shyǵyn aıyna kem degende 14 500 tg., tórt múshesi bar otbasy úshin – 18 000 tg, al úlken otbasylar úshin odan da kóp bolady.