Árbir shaqyrtý ózgeshe: jedel járdem dárigerleri mamandyqtyń erekshelikteri týraly aıtty

None
ALMATY. QazAqparat- Densaýlyq saqtaý salasyndaǵy negizgi kómektiń biri – jedel járdem qyzmeti. Qońyraý shalyp, kómek suraǵan naýqastarǵa alǵashqy medıtsınalyq járdem kórsetý – jedel járdem qyzmetiniń basty mindeti.

28 sáýirde Qazaqstanda jedel járdem qyzmetkeri kúni atalyp ótedi. Osy mereke qarsańynda QazAqparat tilshisi jyldamdyq pen shydamdylyqty, kásibı biliktilikti qajet etetin medıtsınanyń osy salasynda jumys isteıtin birqatar mamanmen tildesti. Olar jedel járdem qyzmetiniń erekshelikteri men qıyndyqtary týraly aıtyp berdi.

Almaty qalasy jedel járdem qyzmeti dırektorynyń strategııalyq damý jónindegi orynbasary Pavel Býrda óziniń eńbek jolyn medıtsına ýnıversıtetiniń 6 kýrsynda oqyp júrgende bastady.

Onyń aıtýynsha, jedel járdem qyzmetkerleri jaı ǵana bilikti dárigerler emes, olar kez kelgen jaǵdaıda tez sheshim qabyldaı alatyn maman. Olar adam ómirin saqtap qalý úshin birneshe sekýndtyń ózi mańyzdy ekenin túsinetin jandar.

Nelikten dál osy salany tańdadyńyz ?

– Qyzmetimdi № 6 qosalqy stantsııada óndiristik tájirıbeden ótken soń bastadym. Meni jedel járdem qyzmetindegi dárigerlerdiń, feldsherlerdiń jumysy tańqaldyrdy. Olardyń tótenshe jaǵdaı kezinde áreket etý qabiletine tánti boldym. Al mamandyq tańdaý máselesi ózdiginen sheshildi. Eńbek jolymdy jedel járdem brıgadasynyń feldsheri bolyp bastadym.

Jedel járdem brıgadasy jumysynyń biz baıqaı bermeıtin qandaı qıyndyqtary bar shyǵar ?

– Kez kelgen kásip sııaqty jedel járdem qyzmetiniń de ózindik qıyndyqtary bar. Ol negizinen turaqty emotsıonaldy kúızelispen baılanysty, óıtkeni maman naýqastyń ómirine qaýip tóndiretin tótenshe jaǵdaılarǵa tap bolady. Bizdiń mamandyq joǵary jaýapkershilikti, tótenshe jaǵdaılarda tez jáne durys sheshim qabyldaýdy talap etedi, bul mamanǵa qosymsha kúızelis týdyrýy múmkin. Biz jıi kútpegen jáne ártúrli jaǵdaıda jumys isteımiz. Mysaly, ashyq keńistikte, qolaısyz aýa raıynda, jaryq az túsetin jerde nemese eshqandaı jaǵdaı joq jerde jumys isteýge týra keledi. Keıde naýqastarmen jáne olardyń týystarymen qarym-qatynas jasaý úshin mamandyǵymyz psıhologııalyq turaqtylyqty talap etedi. Biraq osy qıyndyqtarǵa qaramastan, biz óz jumysymyzdy jaqsy kóremiz.

Brıgada kúnine orta eseppen qansha naýqasqa qyzmet kórsetedi ?

– Búgingi kúni ortasha eseppen aýysymdaǵy shaqyrtýlar sany 2600 – 3200 aralyǵynda. Bir jedel járdem brıgadasyna túsetin júkteme orta eseppen 13-14 shaqyrtýdy quraıdy. Sondaı-aq, jedel aqparat-dıspetcherlik bóliminiń dıspetcherleri kún saıyn 4 myńnan astam qońyraý qabyldap, óńdeıdi.

Turǵyndar jedel járdem qyzmetine qandaı shaǵymdarmen jıi júginedi ?

– Negizinen naýqastardyń shaǵymdanatyny – qan qysymynyń joǵarylaýy, júrek-qan tamyrlary aýrýlary. Paıyzǵa shaǵatyn bolsaq, jaraqat alǵandar kóp júginedi.

Jedel járdem qyzmetkerleri qandaı qıyndyqtarǵa tap bolady? Máselen, keıde medıtsına qyzmetkerlerine shabýyl jasady degendi estip qalamyz. Bundaı jaǵdaı qanshalyqty jıi bolady ?

– Joǵaryda aıtyp ótkenimdeı, keıde qıyn jaǵdaıǵa tap bolyp, jedel járdem qyzmetine júgingender qatarynda shydamsyzdyq tanytyp jatatyndar kezdesedi. Al patsıentterdiń nemese týystarynyń arandatýshylyqtaryna mamandardyń sabyrmen jaýap berýi árdaıym múmkin emes. Osy jyldyń birinshi toqsanynda 5 shabýyl faktisi tirkelip, olardyń árqaısysyna ákimshilik shara qoldanyldy.

Jaqsy. Al, qandaı erekshe jaǵdaılardy atap ótýge bolady ?

– Árbir shaqyrtý ózinshe erekshe jáne belgili bir kózqarasty talap etedi. Árıne, este reanımatsııalyq sharalarmen, adam ómiri úshin arpalysqan sátter jıi saqtalyp qalady. Sondaı-aq, kúrdeli qońyraýlar boıynsha kómek kórsetý jáne sırek jaraqat alý jaǵdaılary bolyp turady.

Jedel járdem qyzmetinde tórt brıgada bolady: jelilik brıgada, dárigerlik brıgada, ıntensıvti terapııa bırgadasy, feldsherlik brıgada.

Intensıvti terapııa bırgadasynyń dárigeri Gúlzıra Qarabekova jedel járdem qyzmetinde 1985 jyldan beri jumys isteıdi.

Aıtýynsha, negizi ol jedel járdem brıgadasymen patsıenttiń ómirine qaýip tóngen shaqyrtýlarǵa shyǵady.

«Tynys alýdyń toqtaýy, kóp mólsherde qan ketý, júrek aýyrýy, esten taný, bıiktikten qulaý sııaqty shaqyrtýlarǵa shyǵamyn. Mundaı kezde ádette biz jolda oısha daıyndalyp baramyz. Ártúrli jaǵdaıǵa daıyn bolýǵa tyrysamyz»,- dedi ol.

Materıalymyzdyń taǵy bir keıipkeri - Asqar Manambaev. Ol- Jetisý oblysy, Qarabulaq kentindegi № 9 qosalqy stantsııasynda jedel járdem feldsheri bolyp jumys isteıdi. Eńbek jolyn 2000 jyly bastaǵan.

«Taldyqorǵan medıtsınalyq kolledjin bitirgen soń jedel járdem qyzmetine feldsher bolyp jumysqa ornalastym. Osy bir orynda 23 jyl jumys istep kelemin. Maǵan bul jumys qatty unaıdy, bala kezimnen medıtsına qyzmetkeri bolýdy, adamdarǵa kómektesýdi armandadym. Ápkem meni shabyttandyrdy – ol da medıtsına salasynda jumys isteıdi», – deıdi Asqar Manambaev.

Asqardyń alǵashqy shaqyrtýǵa shyqqan kezi áli esinde. Aıtýynsha, sol kezde qatty qobaljyǵan, egde tartqan naýqas ınfarkt alǵan.

«Ózderińiz biletindeı, ınfarkt – ómirge qaýip tóndiretin aýrý. Bul eresekterde ǵana emes, jastarda da kezdesedi. Sondyqtan bul derttiń aldyn alý úshin barlyǵyna salaýatty ómir saltyn ustanýǵa, sportpen shuǵyldanýǵa keńes bergim keledi. Qazir adamdar az qozǵalady. Al, onyń adam aǵzasyna keri áseri bar», - deıdi ol.

Sondaı-aq feldsher bir brıgada kúnine orta eseppen 12-15 shaqyrtýǵa shyǵatynyn tilge tıek etti.

Sonymen qatar, Asqar jas mamandarǵa kóp oqýǵa, damýǵa, biliktiligin shyńdaýǵa, eń bastysy armandaryna senýge keńes berdi. Ol barsha áriptesterin merekelerimen quttyqtap, tolaǵaı tabystar tiledi.


Сейчас читают
telegram