Árbir aýylǵa qýǵyn-súrgin, asharshylyq qurbandaryna arnalǵan eskertkish ornatý kerek - Aıman Zeınýllına
Bul týraly búgin fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, S.Toraıǵyrov atyndaǵy PMÝ qazaq tili kafedrasynyń meńgerýshisi Aıman Zeınýllına búgin «Dostyq» úıinde ótken «Saıası qýǵyn súrgin jáne Ertis Pavlodar óńirine halyqtardyń kúshtep qonys aýdarylýy» taqyrybynda ótken «dóńgelek ústelde» aıtty, dep habarlaıdy pavlodarnews.kz .
«Keıbir derekterde qýǵyn-súrgin oqıǵasy bes-on jylmen ǵana ólshenip júr. Negizi olaı emes. Qýǵyn-súrgin 1916 jylǵy Ult azattyq kóterilisten bastaldy», - deıdi Aıman Zeınýllına. - Keńestik júıeniń jospary boıynsha qazaq ultyn joıý baǵdarlamasy resmı túrde 1961 jyly aıaqtalýy kerek boldy jáne sol jospar júzege asyryldy. Odan keıin 1970-80 jyldary mysyq pıǵylmen jymysqy túrde ǵana júrgizilip otyrdy. Kezinde qazaqty qurtý úshin bes úlken baǵdarlama jasalypty. Sonyń biri - tektilikti qurtý. ıAǵnı, el arasynda Islam dinin ýaǵyzdaýshy dindarlardy, ıshandar men moldalardyń kózin joıý boldy. Óıtkeni, qazaq bolmysynan din men dilge erekshe qarap, Allanyń jolymen júrgen halyq. Dinnen aıyrylsa bul ult ózinen ózi joıylyp ketetinin bildi. Ásirese, elimizdiń ońtústik óńirlerinde qandaı dindar adamdar bar degen málimetterdi KSRO-nyń ishki ister komıssarıatyna jınaǵan eken. Sonda shamamen bir myńǵa tarta ıshan hazirettiń tizimi jasalypty. Onyń arasynda Shymkent óńirindegi Áppaq ıshannyń, bizdiń óńirde bolǵan Máshhúr Júsip, Isabek Ishan sekildi dindarlarymyzdyń týystary men urpaqtary boldy. Mine osy aqparatty alǵan joǵarǵy bılik tez arada olardyń kózin qurtý kerek degen tapsyrma berip, ony júıeli túrde júzege asyrdy. Endi munda aıtylǵan áńgimeler men jasalǵan baıandamalar osy kishkentaı aýdıtorııada ǵana qalyp qoımaýy kerek. Árbir aýylda qýǵyn-súrginge, asharshylyqqa, repressııaǵa ushyraǵan adamdarǵa arnalǵan eskerkishter ornatý kerek. Ony ornatyp qana qoımaı, jastardyń rýhyn oıatatyn sózder jazylsa. Ekinshi, elimizdiń barlyq oblystarynan qýǵyn-súrginge ushyraǵan esimderdi anyqtap, Alash zııalylary serııasymen kóp tomdyq entsıklopedııa shyǵarýdy qolǵa alǵan durys. Muny búgin biz istemesek, erteńgi urpaq sol ata-babalarymyzdy umytyp ketedi. Úshinshi, ár oblysta qýǵyn-súrgin qurbandarynyń qujattaryn saqtaıtyn murajaı ashý kerek. Sonymen qatar, qysqasha derekti fılmder túsirip, maqalalar, óleńder jáne prozalyq shyǵarmalar jazý kerek. Osy úsh máseleni búginnen bastap qolǵa almasaq, erteń kesh bolady.
«Dóńgelek ústelge» 1930 jyldary Ońtústik Qazaqstan oblysynan Pavlodar óńirine jer aýdarylyp, osynda dúnıeden ótken belgili din taratýshy ustaz bolǵan Áppaq ıshannyń urpaqtary da kelipti. Qurbanəlı ıshan Ahmetov bastap kelgen delegatsııa atalary Áppaq ıshannyń basyna arnaıy baryp, quran baǵyshtap qaıtty. - Atamyz Áppaq ıshan 1864 jyly Shymkenttiń Shaıan degen aýylynda dúnıege kelgen. 1930 jyly ustalyp, osy jaqqa jer aýdaryldy. Úsh jyldaı túrmede jatyp, 1933 jyly qaıtys bolǵan. Dúnıeden ótken kezde birge jatqan adamdarynyń barlyǵy túrmeniń bastyǵynan suranyp shyǵyp, jerleý rásimin jasaǵan eken. Buǵan deıin 2015 jyly kelip, basyna tas ornatqanbyz. Atamyzdyń basyna eki-úsh jylda bir kelip, Quran baǵyshtap turamyz. Ol kisiden taraǵan urpaqtarynyń barlyǵy din jolymen júredi, - deıdi Qurbanəlı ıshan Ahmetov.
Sharaǵa elimizge belgili dintanýshylar - Dosaı Kenjetaı, Muhan Isahan, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Omar Jálel, jazýshy Kámel Júsiptegi syndy taǵy da birqatar ǵalymdar azamattar, asharshylyq, qýǵyn-súrgin jáne Alash zııalylary taqyrybynda baıandama jasady.
