Arbaǵa tańylǵan ShQO-lyq sheber turmystyq tehnıka jóndep, birneshe aýyldan tapsyrys alyp otyr
ÓSKEMEN. KAZINFORM – Túgel derlik adamnyń úıinde turatyn teledıdar kenetten synyp qalyp, kirjýǵysh mashına isten shyǵatyn jaǵdaılar bolyp jatady. Sol kezde mindetti túrde tehnıkanyń tilin biletin, óz isiniń sheberin izdeýge týra keledi. Osyndaı azamattardyń biri – Shyǵys Qazaqstan oblysy Tarbaǵataı aýdany Bozsha aýylynda turatyn Darhan Hamıtov.
Sheber arbaǵa tańylǵanyna qaramaı, epti qoldarymen tehnıkany jóndep, otbasyn asyrap otyr. Súıikti isin tabysty kásipke aınaldyrǵan onyń alǵa qoıǵan jospary da az emes. Kazinform tilshisi ózgege úlgi bolar janmen suhbat quryp kórdi.
- Áńgimemizdi týyp-ósken jerińizden bastasaq?
- Tarbaǵataı aýdany Bozsha aýylynda týyp, er jettim. Kópbalaly otbasynda tárbıelendim. Anam on eki qursaq kótergen aqjaýlyqty ana. Qazir qarashańyraqqa ıe bolyp otyrǵan jaıym bar. Jubaıymmen otaý qurǵanymyzǵa bes jyl. Ol Aqjar aýylynyń týmasy, sol jaqta tanysqanbyz. Qazir shańyraǵymyzdyń uıytqysy, maǵan járdem berip otyrady. Bala kezimde maǵan tserebraldy sal aýrýy dıagnozy qoıylǵan. On úsh jasyma deıin baltaqpen júrdim. Ary qaraı boıym, salmaǵym ósýine baılanysty on bes jasymnan beri arbada otyryp kelemin.
- Tehnıka jóndeýdi kim úıretti? Alǵash ret neni jóndep kórdińiz?
- Bala kezimnen úıdegi tehnıkalardy ashyp, aqtaryp kórýge áýes boldym. Muny baıqaǵan ákem qoldaý bildirip, kerekti qural-jabdyqtardy ákelip berip otyrdy. Magnıtafondar qoldanysta bolǵan ýaqytta turǵyndar jóndetýge jıi ákeletin. Basqa da usaq-túıek zattardy jóndep júrdim. Halyqqa sapaly qyzmet kórsetýge tyrysamyn. Tozyǵy jetken keıbir tehnıkalardy jóndeýdiń máni joq, al sapaly turmystyq zattardyń jumys isteý merzimin sozyp, ary qaraı paıdanǵanǵa ne jetsin?!
- Tehnıka jóndeýdi tabys kózine aınaldyrý ıdeıasy qashan jáne qalaı keldi?
- Úıge kelgen kisiler birdeńe jóndep otyrǵanymdy kórip, ózderinikin de jóndep berýimdi suraıtyn. Sóıtip, adamdar bir-birinen estip tehnıkalaryn jóndetýge ákele bastady. Az-maz tabys ta tústi. Buzylǵan qurylǵyny tastamaı ekinshi ret tynys berý ózime unaıtyn. Sóıtip súıikti isim otbasymnyń nápaqasyn tabýǵa jaraı bastady. Ary qaraı ózimdi damytyp, kúrdeli tehnıkalardy jóndeýge qulshynysym arta tústi. Osylaı buny kásipke de aınaldyrdym. Qysty kúnderi úıdiń bir bólmesin, jazda garajdy sheberhanaǵa aınaldyramyn.
- Qazirgi tańda qandaı tehnıkalardy jóndeı alasyz? Onyń ishinde eń qıyny jáne eń ońaıy qaısysy?
- Qolyma túsken elektronıkanyń kez kelgenin jóndeımin. Men úshin eń ońaıy, qıyny degen joq. Kólemdi tehnıka bolǵanymen jóndeý qıynǵa soqpaıtyndary bar. Kerisinshe kishkentaı elektronıkanyń qurylysy kúrdeli bolýy múmkin. Keıde jóndeýge bir saǵat, keıde birneshe kún ketedi. As úı qurylǵylary, shańsorǵysh, útik, sháýgim osy syndy zattar jıi túsedi. Turmystyq tehnıkanyń jumys isteý merzimin kóbeıtý úshin durys kútim jasaǵan abzal. Kólikterdiń de toktaryn jóndeımin.
- Kásibińizdi damytý úshin memleketten qandaı da bir kómek alyp kórdińiz be?
- Osydan bes jyl buryn memleketten 560 myń teńge qaıtarymsyz grant aldym. Aýyl ákimdigi qoldaý bildirip, baýyrym qujattaryn jınaýǵa júgirip kómek qoldaryn sozdy. Jumysqa qajetti quraldar men noýtbýk aldym. Endi kásibimdi keńeıte túsip, qaıta damytýǵa ótinish bildirip, grantqa qatysyp kórý josparymda bar. Bes jyl burynǵy apparattar qazir eskirip tozyǵy jetti. Arasynda ózim qoldan jasap alǵan quraldarym kádege jarap jatady. Tapsyrysty tezirek bitirip, ónimdi jumys isteý úshin jańa quraldarǵa qol jetkizgim keledi. Bir aıda bitirip jatqan jumysymnyń kólemin eselep kóbeıtsem be deımin. Sebebi tapsyrys kún saıyn túsedi. Halyq Tarbaǵataı aýdanynyń túkpir-túkpirinen arnaıylap izdep kelip jatady.
- Jumys joq dep úıde bos jatqan aptaldaı azamattarǵa ne dep aıtar edińiz?
- Bireýge aqyl aıtýdan aýlaqpyn. Biraq «Erte turǵan erkektiń yrysy artyq» deıdi ǵoı. Jumys isteımin, nápaqa tabamyn degen adamǵa árdaıym jumys tabylady dep oılaımyn. Eń bastysy, nıetimizdi týralap, adal eńbek etken jón.
- Áńgimeńizge kóp raqmet!
