«Araq ishýdi azaıttyq» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Táýelsizdik -uly murat, qasterli uǵym» atty maqala basyldy. Onda Ortalyq Azııa aımaǵynyń kóshbasshysy sanalatyn bizdiń el sońǵy jyldary qarqyndy damý jolynda ekendigi aıtylady. «Bul jetistikter búkil ekonomıkamyzdy qaıta qurý nátıjesinde múmkin boldy. Táýelsiz Qazaqstandaǵy ekonomıkalyq reformalarmen qatar júrgizilgen saıası reformalar da memleketimizdiń halyqaralyq arenadaǵy bedelin joǵarylatty. Búginde Qazaqstan halyqaralyq jáne aımaqtyq uıymdardyń múshesi ǵana emes, batys jáne shyǵys elderiniń senimdi áriptesi. Qazaqstan bedeldi halyqaralyq uıymdardyń qatysýshysy ǵana emes, osy ýaqytqa deıin TMD, ShYU, EýrAzEQ sekildi uıymdardyń tóraǵalyǵyn sátti atqara bildi. Elimizdiń byltyrǵy Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymyna tóraǵalyǵy el ımıdjin joǵarylatqany anyq»,-dep jazady basylym.
Sondaı-aq atalmysh basylymnyń jazýynsha, Qazaqstanda úkimettik emes uıymdardyń qyzmetiniń belsendiligi tómen emes. Bar másele osy uıymdardyń qyzmetiniń durys nasıhattalmaı jatqandyǵynda. Óıtkeni buqaralyq aqparat quraldary ÚEU-lar qyzmetin kórsetýge onsha yqylas tanyta bermeıdi. Sol sebepten ÚEU-lardyń ózderi BAQ-pen baılanystaryn kúsheıte túsýi tıis. «Olardyń oı-paıymy kóbine, atqarǵan jumysyn kórsetýden qashqaqtap, jasaǵan qyzmetimizge alǵysty azamattar aıtqany jetkilikti dep oılaıdy. Osyndaı «sypaıylyqtyń» saldarynan atqarylǵan ıgilikti is kózge kórinbeı qalady. Qoǵam jaqsy isterdi kórip qana qoımaı, oǵan baǵa da berip otyrýǵa tıisti. Sonda barlyǵy da túgendeledi», degenge saıady. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Azamattyq qoǵam aldyna asqaraly mindetter júkteıdi» atty maqaladan bilýge bolady.
***
Densaýlyq saqtaý mınıstri Salıdat Qaıyrbekovanyń aıtýynsha, sońǵy úsh jylda elimiz turǵyndary araq-sharap ishýdi 9 paıyzǵa azaıtypty. Buǵan nege «bárekeldi!» demeske. Al endi osy derekterdiń sebep-saldaryna úńilsek, ishimdikti tutynýǵa qatysty memleket ustanyp otyrǵan saıasattyń tıimdiligi birinshi orynda turǵan kórinedi. Ekinshi bir sebepker - halyqtyń ımandylyqqa bet burýy. Bes mezgil namazyn qaza jibermeıtin aǵaıynnyń aýzynan araq týraly áńgime estý múmkin emes. Taǵy bir másele, jurt mádenıetti ómirge bet burdy. Qazir eki qazaqtyń biri qolyna «rıýmka» ustamaıdy. Ýaqyty joq. Jumysbastylyq «erinbeı eńbek etken kisiniń ǵana qarny toq, qaıǵysy joq» bolatyndyǵyna barshanyń kózin jetkizdi. Bul másele «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynda «Araq ishýdi azaıttyq», - degen taqyryppen basyldy.
Sondaı-aq atalmysh basylymnyń jazýynsha, qazaqtyń qoǵamdyq ómirinde taǵy bir qoǵamdyq qozǵalystyń tusaýy kesildi. Ulttyq múddeni bıik qoıyp, barlyq el azamattaryn tegi men etnıkalyq ereksheligine qaramastan, qazaq úshin, memleket úshin eńbek etýge shaqyratyn «Uly dala» dep atalatyn qoǵamdyq qozǵalys batystyń demokratııalyq qundylyqtaryn qabyldaı otyryp, qazaqtyń tilin, dilin, dinin, salt-dástúri men tarıhyn saqtaýǵa erekshe den qoıady. Bul týraly «Aıqyn» basylymynyń búginge sanyndaǵy «Uly dala» ulttyq múddege qyzmet etedi» atty maqaladan keńirek bilýge bolady.
***
«Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda «Urpaq usaqtalýynyń sebebi nede?» degen taqyryppen problemalyq maqala basty. Basylymnyń jazýynsha, búginde áskerı boryshyn óteýge nıet etken jigitterdiń synnan súrinip, qatarǵa ilige almaı júrgenderi kóp. Búginde bolashaqqa beriler joldama ispetti áskerı bıletke qol jetkizý de qıyndady. Áskerı-medıtsınalyq súzgiden súringenderdiń qatary sıreýdiń ornyna, qalyńdap barady. Bıylǵy kúzgi shaqyrylymda shymyr degen jigitterdiń ózi shalqasynan tústi. Elimizdiń qorǵanys salasynda qyzmet etýge nıet etken 100 jigittiń tek 20-sy ǵana qııamettiń qyl kópirindeı bolǵan ótkelekten ótipti.
Sondaı-aq osy basylymnyń jazýynsha, dúnıege urpaq ákeletin árbir ana salaýatty ómir saltyn saqtaýy, durys tamaqtanýy, jaǵymsyz ádetterden boıyn aýlaq ustaýy lázim. Ókinishke qaraı, búginde jas analardyń bári derlik bul qaǵıdaǵa qulaq asa bermeıdi. Buǵan biriniń turmystyq jaǵdaıy múmkindik bermese, endi biri Eýropaǵa elikteımin dep, densaýlyqty eskermeıdi. Bul másele jóninde «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Kindigi ashyq qyzdan kináratty bala týady» atty maqaladan tereńirek bilýge bolady.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń jazýynsha, keshe «Nur Otan» halyqtyq demokratııalyq partııasy Tóraǵasynyń birinshi orynbasary Nurlan Nyǵmatýlın qoǵamdyq qabyldaý ótkizdi. Osy shara barysynda kóterilgen máselelerge baılanysty bolashaqta qoǵamdyq qabyldaý kezinde turǵyn-úı kommýnaldyq sharýashylyqty jańǵyrtýǵa qatysty túsindirý jumystary júrgizilip otyratyn boldy. Qoǵamdyq qabyldaý oryndaryna turǵyndardan túsken ótinishterge qaraǵanda, turǵyn úı qazaqstandyqtar úshin eń ózekti máselelerdiń biri bolyp otyr. Qoǵamdyq qabyldaý sharalary barysynda oryn alǵan osy jáne ózge de máseleler «Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Effekt «obratnoı svıazı» atty maqalada keńinen qozǵalǵan.
