«Apaly-sińlili Naqypbekovalar: Erkindikke jol» derekti fılminiń tusaýy kesildi

None
LONDON. QazAqparat – Londonda álemge áıgili apaly-sińlili Naqypbekovalar týraly derekti fılmniń tusaýkeseri bolyp ótti. Týyndyda klassıkalyq ónerdiń álemge áıgili ókilderi, qazaqtyń mýzykant qyzdarynyń taǵdyry týraly syr shertiledi, deıdi QazAqparat tilshisi.

Apaly-sińlili Naqypbekovalar – álemdegi eń úzdik fortepıanolyq trıolardyń biri. Elvıra skrıpkada, Eleonora fortepıanoda, al Alfııa vıolonchelde oınaıdy. Olar Qaraǵandyda týyp, mýzykalyq bilim alǵan. Keıin Máskeýde konservatorııada oqyp, halyqaralyq baıqaýlarda úzdik tanylǵan. Shyǵarmashylyq erkindikti ańsaǵan úsh qazaq qyzy batysty baǵyndyrý úshin elden ketip qalady. Sekseninshi jyldardyń sońynda Londonda bastary birigip, sodan beri álemniń eń úzdik sahnalarynda óner kórsetip keledi. Fılmde Naqypbekovalardyń osy ómir joly týraly baıandalady.


«Adamdardyń ómirin qysqa derekti fılmde kórsetý jáne ótken tarıhqa tereń úńile bilý óte qıyn. Bul turǵyda týyndy sátti shyqty dep oılaımyn. Rejısser men shyǵarmashylyq toptyń eńbegi orasan», - deıdi Alfııa Naqypbekova.

«Rejısser fılmde kórermenniń nazaryn ustap turýǵa tyrysqan. Sıýjettiń tartymdy bolýyna mán bergen», - dep qostaıdy Elvıra Naqypbekova.

«Fılmde meniń úıimdegi eki bólmeni alyp jatqan muraǵattyń kishkentaı bóligi ǵana qamtylǵan. Kórermenge unaıdy dep úmittenemin», - deıdi úıdiń kishisi Eleonora Naqypbekova.

«Apaly-sińlili Naqypbekovalar: Erkindikke jol» derekti fılminde trıonyń mýzykalyq olımp shyńyn baǵyndyrmas buryn qandaı qıyn kezeńderden ótkeni týraly aıtylady. Jeke muraǵattarynan foto jáne vıdeolar qoldanylyp, suhbattarymen tolyqtyrylady. Fılm Anglııa, Italııa, Frantsııa jáne Birikken Arab Ámirlikterinde túsirilgen. Parıjdegi jáne Dýbaıdaǵy kontserttik qoıylymdarynan úzindiler paılanylǵan.


«Endi ómir degen uzaq emes qoı. Biraz jasqa kelip jatyrmyz bárimiz de. Muny tarıhqa kirgizý úshin, erteń ókinip qalmaý úshin osy fılmdi túsirdik. Biz muny búgin emes, erteń bárimiz baǵalaımyz», - deıdi derekti fılmniń prodıýseri Berlın Irıshev.

Kórsetilimde qazaqstandyq dıplomattar ult mádenıetin tanyp-bilýge jaǵdaı jasaǵan fılm avtorlaryna alǵys bildire otyryp, tusaýkesermen quttyqtady. Sharaǵa brıtan jurshylyǵy jáne jergilikti qazaq dıasporasynyń ókilderi qatysty. Olar klassıkalyq mýzyka óneriniń tylsym qudiretin búkil álemde tanytyp júrgen Naqypbekovalarǵa rızashylyǵyn bildirdi.

«Maǵan Astana jáne Almaty qalalarynda bolý baqyty buıyrdy. Meniń óte kóp qazaq dostarym bar. Biraq, Qazaqstanda klassıkalyq mýzyka óneriniń qanshalyqty tereń damyǵany týraly bilmeppin. Fılmdi kóre otyryp, soǵan kózim jetti», - deıdi kórermenderdiń biri Ross Goý.

«Bul fılm biz úshin Londondaǵy erekshe oqıǵa der edim. Bolashaqta Naqypbekovalar týraly kóbirek bilgimiz keledi. Olardy álemdik sahnalarda jıi kórgimiz keledi», - deıdi taǵy bir kórermen Svetlana Fon Pommern.

Vırtýozdar qazir Londonda turady. Batysta «Bekovalar trıosy» degen atpen tanymal. Gastroldik saparlarǵa shyǵýmen qatar, pedagogıkalyq qyzmetpen de aınalysyp júr. Ómiriniń kóp bóligin Qazaqstannan tys jerde ótkizgenine qaramastan, olar Otanymen baılanysyn joǵaltqan emes. Endigi armandary – týǵan jerde kontsert berý jáne stýdentterge sheberlik sabaqtaryn ótkizý.


Сейчас читают
telegram