«Ana úıindegi» aýyr muń - baspasózge sholý

None
None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 14 sáýir, beısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» basylymy búgin san túrli syrqatqa em bolǵan shubat sýsyny týraly jazady. Sonyń ishinde, basylym Shıeli óńiriniń shubatyn mysalǵa alypty. «Ata qazaq salǵan jolmen júrsek, salt-sanasyn saqtasaq, jón-joralǵysyn ustansaq, dástúrin dáriptesek, adaspaıtynymyz anyq. Ári-beriden soń bar ǵoı, sol babalar ishken asty tutynsaq, eshbir aýrýdyń almaıtyny anyq. Taza tabıǵı, ekologııalyq jaǵynan qaýipsiz taǵamdardy tutynǵan ǵoı bizdiń atalarymyz. Mysaly, shubatty alaıyq. Búginde Qyzylorda oblysynyń ár aýdanynda túıe baǵyp otyrǵan adamdar bar. Endi osy shubatty satylymǵa shyǵaryp, paıda tabýǵa bola ma? Árıne, bolady. Degenmen, onyń saqtaý merzimin uzartyp, dúkenderde satý úshin búgingi zamanǵa yńǵaılaý qajet. Ol úshin arnaıy tseh kerek. Al mundaı tseh jaqynda Shıeli aýdanynda ashyldy. Kásiporyndy iske qosqan - Sabyr Ermahanov» dep jazady basylym. Gazet habarlap otyrǵandaı, bul jobanyń quny - 45 mln teńgeni quraıdy. Jáne shıelilik kásipker qajetti qarajatty esh jerden nesıe almaı, óz qaltasynan shyǵarǵan. Qasıeti mol sýsyn men ony saqtap, satýdyń jańa ádis-tásilderi týraly «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda shyqqan «Shıeliniń shubaty myń da bir dertke shıpa» atty maqaladan oqı alasyzdar.

Búgingi qoǵamnyń zary - tastandy bala bolyp tur. Toǵyz aı kótergen týǵan nárestesin dalaǵa tastaǵan analar ishki oıyn da, aınaladaǵy adamdardy da ártúrli syltaýmen aldandyrmaq bolady. Alaıda, árıne, baladan bas tartý - aýyr qylmys ekenin ol da, qoǵam da túsinedi. Tek, bul máselede jaǵdaıdy túsiný azdyq eteri anyq. Onyń sheshimin izdeý kerek. Sondyqtan, áleýmettanýshylar men bılik «aqyldasa» kele jýyrdan beri «Ana úıi» degen jobalardy iske qosqan. «Egemen Qazaqstan» basylymy da búgin «Ana úıi» týraly jazyp otyr. «Ana úıi» - sábıinen bas tartpaqshy bolyp júrgen jalǵyzilikti analarǵa arnap qurylǵan áleýmettik joba. Búginde Qazaqstannyń 17 qalasynda 26 «Ana úıi» jumys istep tur» dep jazady basylym. Biraq, bul joba ana men balanyń muńyn tarqata ala ma?  Basylym búgingi sanynda jaryq kórgen «Ana úıindegi» aýyr muń» atty maqalada osy másele tóńiregin qozǵaǵan.

***

«Aıqyn» respýblıkalyq basylymy búgin batyrlar jyry týraly jazady. «Aıyr qalpaqty qyrǵyz aǵaıyn «Manasymen» myqty. Aıbary men aıdyn-qýaty sol «Manas» jyrynda jatyr. «Batyrlar jyry» bizde de bar. Bi­raq sol «Batyrlar jyryn» aıtyp ta, tyńdap ta, úıretip te, úırenip te, úıre­teıin dep te júrgen eshkim joq. Balaǵa balabaqshada byldyr-byldyrdy úıretkenshe, ana tildiń ýy­zyn emdirýdi osy «Batyrlar jyrynan» bastaýymyz kerek edi... Ózimdi-aq my­sal­ǵa alaıynshy. Balama kishkentaıyn­da «Alpamys» jyryn jattatqam. Úshin­shi synypty bitirgenshe kóp jerin jatqa aıtyp júrdi. «Qanekeı!» dep jel berip qoısań, bala emes pe, tanaýy del­dıip, ózinshe ún berip, biraz jerin múdirmeı aıtyp shyǵatyn. On jastan asqan soń qıylsań da, qınasań da aıt­paı­tyn boldy. Odan keıin múldem umyt­ty. Qazir soqtaldaı jigittiń esine salsań, kúledi. Sol sekildi, batyrlyq jyr­lardy qazir bireýler balanyń tirligindeı kóredi. Óıtkeni ǵaryshtyq jyldamdyqpen jetilip ketken ekenbiz. Sondyqtan «Batyrlar jyr» óli jyrǵa aınalǵan. Bul ras!» dep jazady basylym. Bul týraly tolyǵyraq «Aıqyn» gazetindegi «Batyrlar jyryn» nege «baıytpaımyz»?» atty maqaladan oqı alasyzdar.

***

«Ekspress-K» basylymynyń habarlaýynsha, Tutynýshylardyń quqyǵyn qorǵaý jónindegi komıtet endi Internetke sapasyz ónim satqan dúkenderdiń tizimin jarııalaıdy eken. «Komıettiń deregine súıensek, otandyq dúkenderde turǵan taýarlardyń 30 paıyzy Keden odaǵynyń tehnıkalyq reglamentterine saı kelmeıdi jáne óndirýshilerdiń tek 5 paıyzy ǵana azyq-túlik qaýipsizdigi týraly sertıfıkatqa ıe» dep jazady basylym. Bul týraly tolyǵyraq «Kýshat prodan» atty maqaladan oqı alasyzdar.

Сейчас читают
telegram