Amerıkalyq zertteýshi Túrkııadaǵy úńgirde 1000 metr tereńdikte qalyp qoıǵan
YSTANBUL. QazAqparat – Beısenbi kúni eýropalyq qutqarýshylar Túrkııadaǵy úńgirde 1000 metr (3000 fýt) tereńdikte qalyp qoıǵan amerıkalyq zertteýshige kómekke keldi. Operatsııaǵa Bolgarııa, Horvatııa, Vengrııa, Italııa, Polsha jáne Túrkııanyń qutqarý toptary qatysýda, dep habarlaıdy QazAqparat AP-ge silteme jasap.
Eýropalyq speleologtar qaýymdastyǵynyń habarlaýynsha, tájirıbeli speleolog Mark Dıkı Túrkııanyń ońtústigindegi Tavr taýlarynda úńgirdi zerttep júrgen kezde kenet syrqattanyp qalǵan.
Arasynda dáriger de bolǵan qutqarýshylar toby Mark Dıkıge jetip, oǵan alǵashqy medıtsınalyq kómek kórsetti. Biraq naýqasty sanıtarlyq zembil syıǵyzbaıtyn tar úńgirden shyǵaryp alý úshin birneshe kún, múmkin apta ótýi múmkin.Beısenbi kúni Túrkııanyń Qoǵamdyq baılanystar basqarmasy taratqan beınehabarlamada 40 jastaǵy Mark Dıkı úńgirshiler men túrik úkimetine tanytqan kúsh-jigeri úshin alǵysyn aıtty.
Ol speleologtar álemi – shynymen bir-birimen tyǵyz baılanysty top ekenin jáne onyń problemasy «qansha adamdy beı-jaı qaldyrmaǵanyn kórgenine rıza ekenin» atap ótti.
Dıkı úńgirden shyǵý úshin oǵan úlken kómek qajet ekenin aıtty.
Nıý-Djersıden kelgen qutqarý tobynyń aıtýynsha, Dıkıdiń asqazanynan qan ketip, qusyp jatyr. Olar Dıkı birneshe kúnnen beri alǵash ret tamaq ishe alǵanyn aıtty. Densaýlyǵynyń osynsha nasharlaýyna ne sebep bolǵany belgisiz.
Olar zertteýshini aman shyǵaryp alý úshin kóptegen komandalar men turaqty medıtsınalyq kómek qajet ekenin aıtty. Úńgirdiń ishi óte sýyq – shamamen 4–6 °C (39–42 F).
Qazirgi ýaqytta qutqarý operatsııasyna 170-ten astam adam tartylǵan, olardyń arasynda dárigerler, tájirıbeli úńgirshiler bar. Qutqarý operatsııasy eki-úsh aptaǵa sozylýy múmkin.
Dıkı kóptegen halyqaralyq ekspedıtsııalarǵa qatysqan úńgir zertteýshisi nemese speleolog retinde tanymal. Ol sondaı-aq qaýymdastyqtyń dárigerlik komıtetiniń hatshysy.
