Amangeldi Aıtaly: Eske alýdyń máni - adamnyń oıyn, pikirin syılaý
Búgin Aqtóbedegi Túıetóbede, Qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qunbandaryna qoıylǵan eskertkishke gúl qoıý rásimi ótti. Ata-baba rýhyna quran baǵyshtaldy. Fılosıfııa ǵylymdarynyń doktory, professor Amangeldi Aıtaly bul kúnniń mán-mańyzyna toqtaldy.
«Myń ólip, myń tirilgen qazaq» dep aıtady. Bul halyqtyń júregine jara salǵan, halyqty úlken indetke, apatqa ushyratqan qýǵyn-súrgin saıasaty. Bul saıasat jan-jaqty boldy. Bul saıası repressııa boldy. Bul ekonomıkalyq repressııa boldy. Halyqtyń malyn, nanyn tartyp aldy. Bul ıdeologııalyq jáne rýhanı repressııa boldy. Tvorchestvolyq adamdardyń shyǵarmalaryn órtep, jaýyp, olardy da tutqyndady. Ózderin de, eńbekterin de. Meshitter qıratyldy. Moldalar, ımamdar, dinı ǵalymdar qýdalandy. Aınalyp kelgende bul repressııa bizdiń halqymyzdyń tamyryna jan-jaqty balta shabýǵa arnalǵan dúnıe boldy. Ol kúnde qansha shyǵyn boldy, qansha adam dúnıeden ketti. Barlyǵyn halyq bilip jatyr. Eske alýdyń máni tek jylap-syqtaýda emes, eń bastysy adamdy, adamnyń oıyn, pikirin syılaý. Óz ultyna degen sezimin, mahabbatyn dáripteý. Negizi úlken gýmanıstik, adamgershilik saıasat osy. Men aıtar edim, qazaq halqy – myqty halyq. Biz osyndaı náýbetten, qıyndyqtan, qasiretten aman qaldyq. Kúsh jınadyq. Úlken memlekettiń ıesi boldyq. Bir jaǵynan táýelsizdigimizge shúkirshiligimizdi bildiremiz», - dedi Amangeldi Aıtaly.
