«Alyp «balyq» Qazaqstanda bolǵan ba?» - baspasózge sholý
«Egemen Qazaqstan» gazeti Qostanaı óńirinde oblys ákimi Arhımed Muhambetovtiń jasap jatqan jumystarǵa qatysty «Tobyl-Torǵaı tynysy» atty maqala jarııalap otyr.
Aıta keteıik, Qostanaıdaǵy óńirlik kommýnıkatsııalar qyzmetinde brıfıng ótkizgen oblys ákimi Arhımed Muhambetov Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «100 naqty qadam» Ult Josparyn júzege asyrý baǵytynda aımaqtaǵy atqarylyp jatqan jumystarǵa sholý jasaǵan bolatyn.
«Ekonomıkany damytýdyń nátıjesi áleýmettik salany kóterýden kórinedi. Osy salada daǵdarysqa qarsy jumystar da belsendi júrgizilip keledi. Qostanaı, Lısakov, Jitiqara qalalary men Zatobol kentinde jylýmen, aýyz sýmen qamtamasyz etý isin nesıeleýge 3,7 mıllıard teńge qosymsha bólindi. Injenerlik júıelerdi jańǵyrtý isine bıýdjetten tys qarjy kózderin izdestirý jumystary nátıjesin bergendeı. Eýropa qaıta qurý jáne damý bankimen yntymaqtastyq arqasynda jylý júıelerin jańǵyrtý jumysy úshin «Kostanaıskaıa TEK» kommýnaldyq kásipornyna 6,1 mıllıard teńge, aýyz sýmen qamtamasyz etý, qubyrlar júıesin burý jumysyn júrgizetin «Qostanaı-Sý» kásiporyna 3,2 mıllıard teńge qarjy bólindi.
Ekonomıkanyń damýyna kólik ınfraqurylymynyń tıgizer áseri orasan. Jol - tirliktiń kúretamyry. 2016 jyly osy salaǵa 18,9 mıllıard teńge bólindi. Sonyń 7 mıllıard teńgesi tek Qostanaı qalasyndaǵy joldardy jóndeýge jumsalady. Qostanaı qalasyndaǵy Tobyl ózeninen ótetin kópirge quny 3 mıllıard turatyn jańǵyrtý jumystary bıyl aıaqtalady», - delingen maqalada.
Materıalda sonymen qatar, Qostanaı oblysynda zamanaýı, kásibı jáne avtonomdy memlekettik apparat qalyptastyrý isi, aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jerlerdi tıimdi paıdalaný jáne naryq aınalymyna túsirý, strategııalyq ınvestorlar tartý, oblysta shıkizat óndirisin óńdeý, et klasteriniń qurylýy syndy máseleler kóterilgen.
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń «Aqtoǵaı - Alash arystarynyń atamekeni» atty kelesi maqalasynda Alash kósemi Álıhan Bókeıhannyń ómirine jáne onyń arǵy atalaryna qatysty tyń derekterdi saraptap otyr.
«Alash qaıratkeri, Alashorda ulttyq-terrıtorııalyq avtonomııasynyń tóraǵasy, ult-azattyq kúresiniń saıası uıymdastyrýshy-jetekshisi Álıhan Nurmuhamedulynyń arǵy atasy Bókeıhandy 14 jasynda Abylaıdyń aqylshysy, dalanyń danagóı abyzy Qazybek bı men shekshek Nuraly bı 1748 jyly Samarqannyń bıleýshisi Kókjal Baraqtan bolashaqta Orta júzge han saılaý úshin qarakesek eline alyp kelgen.
Osylaısha qazaq jeriniń jazıraly óńiri Qarqaralynyń quıqaly pushpaǵy tóre tuqymdarynyń qut-berekeli qonysy bolǵan. Saryarqada ómir súrgen Bókeıhandy 1815 jyly Nura boıynda bılerdiń qoldaýymen han saılaıdy. Han Bókeıden órbigen urpaqtary Táýke, Rústem, Ysmaıylhan, Jamantaı bolys, al Qusbek aǵa sultan bolyp el bılegen. Táttimbettiń «Bes tóre» kúıi osy Táýkeniń bes balasyna arnalǵan», - dep jazady basylym.
Osy taqyryptarǵa qatysty tolyq derekterdi atalǵan gazet betterinen taba alasyzdar.
***
Memleket basshysy Islam yntymaqtastyǵy uıymynyń XIII sammıtine qatysty, dep habarlaıdy «Aıqyn» basylymy «Qazaqstan bastamasy ıslam yntymaqtastyǵy uıymynyń qorytyndy kommıýnıke jobasyna engizildi» atty maqalada.
Bıylǵy sammıt «Birlik pen yntymaq ádilettilik pen beıbitshilik úshin» degen taqyryppen ótti. Oǵan uıymǵa múshe 56 eldiń ókilderi, sonyń ishinde 30-dan asa memleket pen Úkimet basshylary qatysty.
Іs-sharaǵa qatysýshylarǵa arnaǵan sózinde Qazaqstan Prezıdenti IYU-ǵa múshe memleketter úshin ózekti máselelerdi sheshýdiń mańyzdylyǵyn atap ótti. Olardyń qatarynda jahandyq adamı damý ındeksiniń eń tómengi kórsetkishteri, bilim berý jáne medıtsınalyq qyzmetterge qoljetimdiliktiń tómendigi aıtyldy. Nursultan Nazarbaevtyń pikirinshe, osy qıyndyqtar Islam álemindegi kóptegen elderdiń damýyn barynsha tejeıdi.
Bul rette Memleket basshysy musylman úmbeti úshin basty qaýip ishki janjaldar men qaqtyǵystar ekenine toqtaldy. Atap aıtqanda, Islam yntymaqtastyǵy uıymyna múshe 11 memleket osyndaı qıyndyqty bastan ótkerýde. Jýyrda ǵana órkendi el sanalǵan Lıvııa, Sırııa sııaqty memleketterdiń oırany shyqty, Irak soǵystyń saldarynan qatty kúızelýde. Islam álemi sýnnıt jáne shııt bolyp bóliný qaýpiniń aldynda tur. Nursultan Nazarbaev buǵan jol bermeý qajettigin atap kórsetti.
Qazaqstan Prezıdenti musylman elderiniń ishinde bir-birine qarsy áskerı bloktar qurý ıdeıasyna da jol bermeý kerektigin, bul esh paıda bermeıtin, bolashaq turaqtylyqqa balta shabatyn áreketter ekenine nazar aýdardy.
«Nursultan Nazarbaev ıslam álemi elderiniń jappaı qarýlaný básekesine túsýi, ásirese, jahandyq ıadrolyq qarýdy taratpaý rejımin buza otyryp jantalasýy múldem aqylǵa syımaıtynyn aıtty. Qazaqstan Taıaý Shyǵysta ıadrolyq qarýdan azat aımaq qurýdy jaqtaıdy. Memleket basshysy búginde Islam yntymaqtastyǵy uıymyna múshe 15 el halyqaralyq lańkesterdiń qysymyna ushyraǵanyn aıtyp, sonyń kesirinen san mıllıon musylman úmbeti álemniń ár qıyrynda janyna saýǵa surap, jaıly ómir izdegen bosqynǵa aınalýǵa májbúr bolǵanyna toqtaldy», - delingen atalmysh materıalda.
«Aıqyn» basylymy Qazaqstan jerinde buryn úlken teńiz bolǵanyn, onda alyp balyq - kıttiń tirshilik etkeni týraly derekter keltirýde.
Keńes Odaǵy jerinde kıttiń qazba qaldyqtary Kavkazdan, Moldavııadan, Qyrymnan kóptep tabylǵan. Soltústik Kavkazdaǵy Krasnodar ólkesiniń «Ýrýgvaı» aýylynyń jumysshylary jer qazý kezinde uzyndyǵy 4,5 metr kıttiń qańqasyn tapqan. Bul olja jer tarıhyn anyqtaý úshin ǵalymdarǵa qundy derek boldy. Kóptegen jyldar boıy jer astynda jatqanyna qaramastan, onyń súıekteri búlinbegen. Ǵalymdardyń joramaldaýyna qaraǵanda, Soltústik Kavkaz terrıtorııasynda osydan ondaǵan mıllıon jyl buryn teńiz bolyp, onyń sýynda kıtter tirshilik etipti. Bul teńiz qazirgi Azov, Kaspıı jáne Qara teńiz sýlaryn bir-birimen jalǵastyryp jatsa kerek.
«Eń bastysy, qazaq dalasynda kıt bolǵan ba degen saýal týyndaıdy. Kıttiń qazba qaldyqtary Qazaqstannyń ońtústik-batysyndaǵy Mańǵystaý oblysynda da tabylǵan. Keıbir ǵalymdar Qazaqstannyń aýmaǵynda úlken teńiz bolǵan degendi keltiredi. Óıtkeni qazaq dalasynda malta tastar jıi kezdesedi ári jerasty tabıǵı shıkizat qoryna baı. Osynyń bári elimizde budan mıllıondaǵan jyl buryn teńiz bolyp, kıtter men basqa da sý jándikteriniń turǵylyqty mekeni bolýy ǵajap emes», - delinedi «Alyp «balyq» Qazaqstanda bolǵan ba?» atty maqalada.
***
Túrkistanda úsh qarııa kisi jergilikti kásipkerlerden aqsha bopsalap kelgen, dep jazady «Ekspress K» gazeti.
«Túrkistanda úsh qart kisi kásipkerlerge jalǵan jala jaýyp, olardan aqsha talap etip kelgen. Qoldaryna 50 myń dollar berip jatqan jerden 63, 60 jáne 57 jastaǵy Túrkistan turǵyndaryn polıtsııa qyzmetkerleri quryqtady. Anyqtalǵanyndaı, aqsaqaldar bir aı boıy bıznesmenderge jala jaýyp, quqyqqorǵaý organdaryna túrli aryz-shaǵymdar jazyp kelgen», delingen maqalada. Tolyǵyraq, «Aksakaly-razboınıkı» atty materıaldan oqýǵa bolady.
