«Altyn adam» Úndistannyń Ulttyq mýzeıine qoıylady
Kórme Tuńǵysh Prezıdent - Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Rýhanı Jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda uıymdastyrylǵan halyqaralyq «Altyn adamnyń álem mýzeılerine sherýi» kórme jobasy aıasynda 2020 jylǵy 18 naýryz - 19 sáýir aralyǵynda ótedi.
Kórmeniń basty jádigeri «Altyn adam» - el rámizderiniń ajyramas bóligine aınalǵan Qazaqstan tarıhyndaǵy eń tanymal arheologııalyq sensatsııa. «Altyn adam» 1969 jyly Almatynyń mańaıyndaǵy Esik qorǵanynda arheolog Kemal Aqyshevtyń jetekshiligimen júrgizilgen arheologııalyq jumystar nátıjesinde tabyldy. Qorǵannan arasynda kıimderdi bezendiretin detaldar, sol sııaqty áshekeıler men turmystyq zattar bar tórt myńnan astam altyn buıymdar tabyldy. Zertteýshilerdiń qorymdaǵy zattardyń topografııasyn ter tógip zertteýleri nátıjesinde, kórmege usynylyp otyrǵan saq jaýyngeriniń kelbetin jańadan jasap shyǵý múmkin boldy.
Úndistan Ulttyq mýzeıine usynylǵan kórmeden kıimi altyn japsyrmaly jáne jebe, qar barysy, arqar, jylqy jáne qus túrindegi altyn tilimsheler áshekeılep turǵan konýs pishindi erekshe bas kıimdi Altyn adamnyń rekonstrýktsııasyn jáne osy jas aq súıek saq jaýyngerimen (arheologtardyń pikirleri boıynsha 17-18 jastar shamasynda) birge jerlengen erte temir ǵasyrynyń (b.d.d V-IV ǵǵ.) arheologııalyq oljalarynyń kollektsııasyn tamashalaýǵa bolady.
Esik Altyn Adamy - halyqaralyq kórme jobasynyń aıasynda álemniń 12 mýzeıinde usynylǵan Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıiniń basty jádigeri. Kórme Belarýs, Reseı, Ázerbaıjan, Qytaı, Polsha, Ońtústik Koreıa, Ózbekstan, Soltústik Makedonııa, Túrkııa, Malaızııa jáne Gretsııada úlken jetistikpen ótti.
Bastapqy sıqyrly máninen aırylǵan janýarlardyń sándik beıneleri zergerlik buıymdarda, mınıatıýra kitaptarda, aǵash, tas jáne súıek naqyshtarynda, sáýlet syndy ortaǵasyrlyq ónerde áldeqaıda jınaqtalyńqyraǵan túrde, stıldengen oıý, zer elementteriniń pishinin qabyldap qoldanysta qala berdi. Bul úrdister ekspozıtsııaǵa qoıylǵan XV ǵasyrǵa tán dep datalanǵan Saıram kómbesinen tabylǵan zergerlik óner buıymdarynan aıqyn baıqalady.
Kórmede sol sııaqty Taqsaı (Batys Qazaqstan oblysy), Taldy-2 (Qaraǵandy oblysy) jáne Berel (Shyǵys Qazaqstan oblysy) syndy saq qorǵandarynan tabylǵan arheologııalyq biregeı oljalar da kórsetiletin bolady.
Esik qorǵanynan tabylǵan zattar arasynda ejelgi jazba eskertkishteriniń biri rýna jazýmen jazylǵan jazbasy bar kúmis tostaǵannyń ekspozıtsııadan alar orny erekshe.
Sonymen qatar, kórmege Batys Qazaqstan oblystyq tarıh jáne arheologııa ortalyǵynyń arheologııalyq otrıady 2012 jyldyń sáýirinde qazba jumystary kezinde tabylǵan «Taqsaı hanshaıymy» usynylady. Taqsaı qorymynda ǵalymdar 35-40 jastaǵy áıeliniń qoǵanyn zerttedi. Onyń qasynda ydystar, sándi bas kıimniń áshekeıleri jáne kóptegen altyn buıymdar tabyldy. Ǵalymdar shaıqastardyń kórinisterin beıneleıtin aǵash taraǵy erekshe artefakt dep sanaıdy.
Kórmege Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıiniń qorlarynan barlyǵy 292 zat usynylady.
Kórmeniń resmı ashylýynyń aldynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq mýzeıi men Úndistan Ulttyq mýzeıi ókilderiniń qatysýymen baspasóz máslıhaty ótedi.
