Almatylyq ismer: Armanym – qazaqtyń qolónerin nasıhattaıtyn záýlim ǵımarat salý
Gúlmıra Ýálıhanqyzy Pavlodar oblysynyń týmasy. Qazaq bas sáýlet-qurylys akademııasynyń ekonomıka fakýltetin támamdaǵan. Osy mamandyq boıynsha 3 birdeı qyzyl dıplomy bar. Atalmysh salada birneshe jyl jumys istegen. Qyzmette ósti, tabysy joǵary boldy. Alaıda, boıyndaǵy óneri men bala kúngi armany birjola ulttyq ónerge bet burýǵa, áleýmettik kásipkerlik salany ıgerýge ıtermelegen.
«Óner ákeniń qanymen, ananyń sútimen darıdy» deıdi ǵoı. Meniń anam óte ismer jan bolǵan. Qolynan kelmeıtin isi joq. Ol kisi áleýmettik salaǵa erekshe nazar aýdaratyn. Mine, osy jaǵynan da anama uqsaımyn. Qolymnan kelgenshe muqtaj jandarǵa kómekteskim kelip turady. Juma, senbi kúnderi anama aýyldyń qyzdary quraq qurap, toqyma toqyp, tigin tigýdi úırenýge keletin. Solardyń arasynda bizde barmyz. Anamyz óziniń bes qyzyna da osynyń bárin úıretti», - deıdi Gúlmıra Ýálıhanqyzy.
On saýsaǵynan óner tamǵan Gúlmıranyń aıtýynsha, qolónerdiń quraq túrine ańsary kishkentaı kezinen aýǵan.
«Jalpy, ózime ne kerek ekenin biletin adammyn. Aldaǵy ýaqytqa boljam jasaı alamyn. Jolym da bolǵysh. 19 jasymda turmysqa shyqtym. Dúnıege bes bala ákeldim. Bir kúni teledıdardan Reseı sheberleriniń jumysyn kórdim. Olar keremet dúnıelerdi tikken. Sosyn, «meniń de qolymnan keledi ǵoı» degen oı keldi. Ózimdi synap kórdim. Alǵashqy tikken zattarym kóńilimnen shyqty», - deıdi sheber.
Onyń sózinshe, zerdesinde zeıini bar ár adamnyń qaı-qaısysy da quraqtan jasalǵan zattarǵa oıly kózben nazar aýdarsa, san alýan sándi tústerdiń bir-birimen jarasym taýyp, ádemilik álemin syıǵa tartyp turǵanyn aıqyn ańǵara alady.
«Qazaqtyń quraq quraý óneri – álemdik asyl mura. Quraqshylyq qolóneri sándi jumystar jasaý tarıhy óte arydan bastalady. Tańǵajaıyp talantymen talaılardy tamsandyrǵan qazaq qolóneriniń qaıtalanbas túri – qıystyryp quraq qııý, odan kózdiń jaýyn alatyndaı óte baǵaly buıymdar jasaý. Onyń árqaısynyń berer maǵynasy da joq emes. Quraq kórpeniń ózindik qupııasy bar. Ol ásirese, qoldanatyn ornamentke baılanysty. Sondyqtan ony qaı jerde, qalaı qoldaný kerektigin bilý shart. Mysaly, kıimge ósimdik sıpatty ornament qoldaný qajet. Quraqty geometrııalyq, kosmogonııalyq túrlerge jikteýge bolady. Olardyń ishinde janýarlardyń syrtqy pishinine, múıizine, tyrnaǵyna, moınyna, tabanyna, t.b. múshesine uqsas oıý-órnekter halyq arasyna (zoomorftyq túr) keń taraǵan. Qoshqarmúıiz ben arqarmúıiz órnekteri beınelenip, iri quraqtardan quraý arqyly tigilgen kórpeni qazaq eń syıly qonaqtarynyń astyna tósegen. Máselen, qudalardyń», - deıdi ol.
Gúlmıra Ýálıhanqyzy Qazaqstannyń Quraq quraý sheberleriniń qaýymdastyǵy uıymdastyratyn kórmelerge únemi qatysady. «Ulttyq stıldegi buıym» jáne «Tarıhqa sapar taqyrybynda quraq quraý» nomınatsııalarynda birneshe ret jeńimpaz atandy.
«Osy salada júrgen sheberler az emes. Biraq qoldaý joq. Keıingi kezderde ǵana jármeńkeler men kórmeler ótip júr. Ózimniń qolónerim: quraq pen pechvorktarymdy ózim nasıhattaımyn. Bir ereksheligi, bul ónermen aınalysatyndardyń kóp bóligi ájeler. Jastar joqtyń qasy. Sondyqtan da oblystarǵa shyǵyp qyz-kelinshekterge sheberlik sabaqtaryn ótkizip júrmin»,- deıdi ismer.
Ol aldaǵy ýaqytta áleýmettik kásipkerlik jobasyn iske asyrmaq. Tegin kýrstar ashýdy josparalap otyr.
«Mata satyp alǵanǵa demeýshiler tabylsa quraq quraýdy aqysyz úıretýge daıynmyn. Tipti, jumys kestesin ázirlep qoıdym. Eń aldymen, kópbalaly analar, jalǵyzbasty analar jáne múgedek balasy bar áıelderdi tegin úıretemin. Bul, áleýmettik kásipkerlik joba bolady. Olar oqyp úırenip alǵan soń, tapsyrys alyp, jumys isteı alady», - dep tolyqtyrdy ol.
Keıipkerimizdiń aıtýynsha, qazir ulttyq naqyshtaǵy, qoldan jasalǵan buıymdarǵa suranys joǵary.
«Qazirgi ýaqytta bul ónermen aınalysý arqyly eshkim de baıyp ketpeıdi. Ony kesip aıta alamyn. Desek te, suranys joq emes, bar. Biz kórpeden bastap, sómkege deıin ázirleımiz. Bári sapaly, biregeı dúnıeler. Eger kim de kim bul ispen maqsatty túrde aınalysqysy kelse úlken ınvestıtsııa quıýy kerek. Meniń armanym Alataýdyń eteginen záýlim ǵımarat salyp, sonyń ishin ulttyq dúnıelerge toltyrý. Onda týrısterge qazaq halqynyń mádenıetin, qolónerin kórsetetin birneshe sheberhanasy bolsa deımin. Sonymen qatar, quraq quraýdy úırenem deýshilerge tegin kýrstar bolatyn edi. Bul meniń ázirge eń úlken armanym», - dep qorytyndylady áńgimesin sheber.
