Almatydaǵy mýzeıge Aqan seriniń dombyrasy tapsyryldy
Aqan seriniń tarıhı dombyrasyn mýzeı qoryna jazýshy Sáken Júnisovtiń urpaqtary tapsyrǵan. Ádebıet súıer qaýymǵa belgili jazýshy Sáken Júnisov Aqan seri ómirine arnap roman jazǵan. Jazýshy eki tomdyq romandy jazý barysynda dombyrany Kókshetaýdan tapqan. 
Búgin Aqan seri dombyrasynyń mýzeı qoryna qabyldaýyna oraı jyr keshi ótti. Ánshi Jolaman Qujymanov, Ramazan Stamǵazıev, Talǵat Ábýǵazy, Gúlsim Arysbaeva bastaǵan dástúrli ánshiler Aqan seriniń «Shámshiqamar», «Mańmańger», «Balqadısha» ánderin shyrqady. Keshke Almaty ákimi Baýyrjan Baıbek qatysty.
Almaty ákimi Baýyrjan Baıbek Memleket basshysynyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasynda jeke mádenıetimiz ben ulttyq kodty saqtaýǵa úlken mán berilgendigin, al bul elimizdiń mádenı jetistikterin búkil álemge pash etýge múmkindik beretinin atap ótti.
«Memleket basshysy N.Á.Nazarbaevtyń salıqaly saıasaty arqasynda qazaq halqynyń mádenı- rýhanı murasy qaıta jańǵyrýda. Sonyń jarqyn mysaly retinde búgingi kúni murajaıda 100-den astam mýzyka aspaptary men basqa da kıeli zattar saqtalǵan ári olardyń qatary jyl saıyn jańa eksponattarmen tolyǵýda. Biz búgin erekshe saıası oqıǵanyń kýási bolyp otyrmyz, Yqylas murajaıynyń qoryna uly aqyn Aqan seriniń jeke dombyrasy berilip otyr», - dedi Baýyrjan Baıbek.
«Elbasy N. Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda: «Ulttyq salt-dástúrlerimiz, tilimiz ben mýzykamyz, ádebıetimiz, joralǵylarymyz, bir sózben aıtqanda ulttyq rýhymyz boıymyzda máńgi qalýǵa tıis. Abaıdyń danalyǵy, Áýezovtiń ǵulamalyǵy, Jambyldyń jyrlary men Qurmanǵazynyń kúıleri, ǵasyrlar qoınaýynan jetken babalar úni - bular bizdiń rýhanı mádenıetimizdiń bir parasy ǵana», delingen bolatyn. Bul baǵytta ult pen urpaq úshin kóterilgen mańyzdy máselelerdi iske asyrý maqsatynda, Yqylas atyndaǵy halyq mýzykalyq aspaptar mýzeıi, ulttyq ónerdi jasaýshy tulǵalardyń jádiger muralaryn jınaýdy qaıta órbitýde. Osyǵan oraı, ulttyq rýhanııatymyzdyń qalyptasyp damýyna zor yqpalyn tıgizgen, qazaq ónerin bıik shyńǵa kóterip sońynda óshpes iz qaldyrǵan, Arqa sal-serilik óneri degende esimderi birinshi bolyp atalatyn - Aqan seri men Birjan sal bolsa, ǵasyr asyp Aqan seriniń qolyna ustaǵan qara dombyrasy mýzeı qoryna alyndy», - dedi keshti júrgizýshi Murat Ábýǵazy.
Aıta keteıik, atalǵan mýzeıde Birjan saldyń da dombyrasy saqtalǵan.
Aqan seri 1843 jyly burynǵy Kókshetaý oblysy, Úlken Qoskóldiń mańynda dúnıege kelgen, 1913 jyly dúnıeden ozdy. Aqan seriniń mýzyka týyndylary qazaq óneriniń órkendeýine zor yqpalyn tıgizdi. Onyń shyǵarmalaryn belgili ánshiler Á. Qashaýbaev, J.Elebekov, M.Erjanov, J.Kármenov jáne taǵy da basqalar el ıgiligine aınaldyrdy. Qazaqstan kompozıtorlarynyń sımfonııalyq jáne operalyq shyǵarmalaryna keńinen engizilip, Aqan ánderi ekinshi ómirin bastady. Seriniń ómiri men taǵdyry týraly Іlııas Jansúgirov «Qulager» poemasyn, Ǵ. Músirepov «Aqan seri - Aqtoqty» dramasyn, S. Júnisov «Aqan seri» romanyn jazdy.
