«Almatyda nan 540 teńgeden satylýda» - ákimdik basqarmasy túsinik berdi
Vıdeo avtorynyń aıtýynsha, «Stolıchnyı» dúkeninde nan baǵasy 505-540 teńge aralyǵynda satylyp jatyr.
«Áleýmettik jelilerdegi beınejazbada kórsetilip jatqan nannyń túri Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti bekitken áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń tizbesine kirmeıdi. Sáıkesinshe, jergilikti atqarýshy organdar tarapynan onyń baǵasyn retteýge jatpaıdy», - dep jaýap berdi basqarma ókilderi.
Vedomstvo málimetinshe, QR Úkimetiniń 2017 jylǵy 27 naýryzdaǵy №137 qaýlysyna sáıkes, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń 19 ataýynyń tizbesine 1-surypty unnan qalypta pisiriletin nan nemese «áleýmettik nan» dep atalatyn nan kiredi. Búginde, zaýyttardyń áleýmettik nanǵa belgilep otyrǵan satý baǵasy jetkizý sharttaryna baılanysty bir bólkesi úshin 80 – 100 teńge aralyǵynda. Zańnamamen ruqsat etilgen saýda ústemesi (15%) eskerile otyryp, sóredegi baǵasy bir bólke nan úshin 90 – 110 teńge.
Aıta keteıik, almatylyqtar kúnine 160 tonna nan tutynady. Atalǵan qajettilik «Aqsaınan», «Almatynan», «Rýzınan» jáne taǵy basqa zaýyttan jetkizý esebinen qamtamasyz etiledi.
Búginde atalǵan naýbaıhanalar tolyq qýatynda jumys istep tur. Ónimdi satý jasasqan sharttar men qalanyń saýda nysandarynan kelip túsetin tapsyrystardyń negizinde júzege asyrylady.
«Sonymen qatar áleýmettik nannyń ózindik qunyn tómendetý jáne negizgi shıkizatpen (1 surypty unmen) qamtamasyz etý úshin, 2022 jyly basqarma bir tonnasy úshin 90 myń teńgege satyp alynatyn 25,1 myń tonna astyqtyń jetkizilimin uıymdastyrdy. Bul unnyń bir kelisi úshin 135 teńgeni quraıtyn turaqty baǵasyn qamtamasyz etti»,- dep habarlady Almaty qalalyq kásipkerlik jáne ınvestıtsııalar basqarmasy.
Málim etilgendeı, bıyl da QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligimen birlesip, «Azyq-túlik korporatsııasy» UK» AQ qorynan astyqtyń osyndaı jetkizilimderin uıymdastyrý boıynsha jumys jalǵasýda.
