Almatyda qanttyń shekti baǵasy belgilendi

None
None
ALMATY. QazAqparat - Ákimdiktiń qaýlysymen qanttyń bólshek saýda baǵasy 30 jeltoqsannan bastap belgilendi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Almaty qalasy ákimdiginiń osy máselege qatysty №4/636 qaýlysy 2020 jyldyń 30 jeltoqsanynan kúshine endi. Qujatqa sáıkes áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýar bolyp sanalatyn «aq qant – qumshekerdiń» bir kelisiniń 30 kúntizbelik merzimdegi baǵasy 254 teńge bolyp bekitildi.

Bul shara naryqtaǵy ónimniń ózindik qunyn turaqtandyrýǵa jáne satýshylardyń baǵany negizsiz ósirmeýlerine baǵyttalǵan.

Aıta keterligi, ákimdik tarapynan qaýlyǵa sáıkes 30 kúntizbelik merzim aıaqtalǵan soń da baǵanyń ósýine tosqaýyl qoıatyn sharalar qabyldandy. Osyǵan oraı Almaty qalasynyń turaqtandyrý qoryna 2 myń tonna qant satyp alý jumystary qosymsha pysyqtalýda.

Almatyda buryndary mundaı retteý tetikteriniń oń nátıje bergeni belgili. Bıylǵy jyldyń qarasha aıynda qaraqumyq jarmasyna shekti baǵa belgilengen bolatyn. Sonyń arqasynda qalada ónimniń ortasha qunyn 375 teńgeden 360 teńgege deıin tómendedi.

Qaýly 30 jeltoqsannan bastap kúshine endi. Almaty qalasy Kásipkerlik jáne ınvestıtsııalar basqarmasynyń mamandary aýdandar ákimdikterimen birge kesimdi baǵalardy turaqty baqylaıtyn bolady.

Baǵaǵa qatysty belgilengen tártip buzylatyn bolsa jáne jyl ishinde qaıtalansa, onda 100 AEK-ten (291 700 teńge) 200 AEK-ke (583 400 teńge) deıin aıyppul tólenip, ákimshilik jaýapkershilikke tartylady.

Aıta keteıik, qala ákimi B. Saǵyntaevtyń tapsyrmasy boıynsha Almatyda áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik ónimderiniń baǵasyn turaqtandyrýǵa shamamen 9 mıllıard teńge jumsalady. Bul qarajat retteý tetikterin iske asyrý, onyń ishinde qalanyń saýda jelilerinde kelisilgen baǵadaǵy ónimder jelisin keńeıtý úshin bólingen.


Сейчас читают
telegram