Almatyda «Bekmahanov oqýlary» ótip jatyr
dep habarlaıdy QazAqparat.
Konferentsııa jumysyna Japonııa, Reseı, Bashqurtstan jáne óz elimizdiń belgili ǵalymdary, ǵalymnyń týystary men shákirtteri qatysýda. Qatysýshylar otandyq jáne álem tarıhynyń, arheologııa men etnologııanyń, tarıh ǵylymynyń ádistemelik máselelerin, tarıh ǵylymy men qoǵamnyń ózara árekettik mehanızmin, jańa zamandaǵy tól tarıhymyzdyń ózekti máselelerin saraptap talqylaýda.
«Biz «Bekmahanov oqýlaryn» 1993 jyldan beri ótkizip kelemiz. Bul sharanyń arqalar júgi salmaqty, ár konferentsııa saıyn tarıh ǵylymyndaǵy kóptegen ózekti máseleler men zertteýler ortaǵa salynyp, búginde bul halyqaralyq konferentsııa pikir almasý ortalyǵyna aınalyp otyr», dedi ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń tarıh fakýltetiniń dekany, tarıh ǵylymynyń doktory Jáken Taımaǵambetov. Onyń aıtýynsha, búginde Bekmahanov oqýlary dúnıejúzine belgili.
«Búginde bul ýnıversıtette Erekeńniń atyndaǵy aýdıtorııa bar, onda dıssertatsııalyq keńester, túrli dárejedegi qorǵaýlar ótip turady. Bekmahanovtyń esimin este qaldyrý maqsatynda jasalyp jatqan sharalar úshin rızalyǵymdy bildiremin. Onyń eńbekteri izdeýsiz qalyp jatpaǵanyna jáne búginde mine, 85 jasqa kelsem de bıylǵy konferentsııaǵa qatysyp otyrǵanyma qýanyshtymyn», dep atap ótti belgili tarıhshy, Ermuhan Bekmahanovtyń jubaıy Halıma Bekmahanova.
Plenarlyq májilis sektsııalyq jumystarmen jalǵasady. Ol májilister - «Qazaqstannyń ejelgi zamannan qazirgi kezeńge deıingi tarıhynyń ózekti máseleleri», «Álem tarıhy: jahandaný men ıntegratsııalaný aıasyndaǵy zertteýdiń jańa ádisteri», «Tarıhı zertteýlerdiń tarıhnamalyq, derektaný ádistemeleri», «Qazaqstandaǵy arheologııalyq jáne etnologııalyq zertteýler: nátıjeleri men bolashaǵy» degen taqyrypta júretin bolady.
Sonymen qatar, konferentsııa aıasynda «Uly Otan soǵysynyń 65-jyldyǵyna arnalyp «Soǵys jáne saıasat: tarıh sabaqtary» atty taqyrypta dóńgelek stol otyrysy josparlanǵan.
