Almatyda Álmerek babanyń 360 jyldyǵyna arnalǵan respýblıkalyq konferentsııa ótti

ALMATY. QazAqparat – Almatyda Álmerek Janshyqulynyń ómiri men onyń qazaq eliniń bostandyǵyn qorǵaýdaǵy sińirgen eńbekterine arnalǵan respýblıkalyq ǵylymı-praktıkalyq konferentsııa «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda ótti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Ǵylmı konferentsııada, áýlıe-abyz babanyń ómir jolymen onyń urpaqtarynyń qazaq eliniń bostandyǵyn qorǵaýdaǵy sińirgen eńbekteri men erlikteri týraly zertteý jumystary keńinen saralandy.

Qazaq halqynyń jadynda Álmerektiń esimi kóripkel áýlıe retinde kóbirek saqtalǵan. Odan Hangeldi, Baqaı, Malaı, Raıymbek batyrlar bata alǵan. Álmerekten bes bala bolǵan: Jánibek, Baba, Qurman, Qarakisi, Toqan. Urpaqtarynyń ishinen elge syıly batyrlar, bı-sheshender shyqqan. Jetisý óńirindegi 1916 jyly ult-azattyq kóterilisi basshylarynyń biri Uzaq batyr, ataqty kúıshi Qojeke Nazaruly, klassık jazýshy B.Soqpaqbaev Qurmannan tarasa, al qalmaqtarǵa qarsy kúresken Baıseıit batyr, Pusyrman bı, orys otarshyldyǵyna qarsy turǵan Tazabek, Jaqypberdi, Áýbákir sııaqty tulǵalar Álmerektiń úlken uly Jánibektiń tikeleı urpaqtary. Álmerektiń ekinshi balasy Babadan - Qashaǵan, Turysbek, Toqannan — Barjyq batyr, Adyr sheshen, kenjesi Qarakisiden Qoram jáne Bekbaý sııaqty batyrlar shyqqan. Álmerek urpaqtary Qytaıda, Monǵolııada, Ózbekstan men Qyrǵyzstanda da turady.

«Álmerek Janshyquly osydan 360 jyl buryn dúnıege kelgen. Jetisý óńirinde jońǵar basqynshylaryna qarsy kúresinde beldi ról atqarǵan. Sondaı-aq, Jetisý qazaqtarynyń aman qalýyna, jerdiń saqtalýyna úlken eńbek sińirgen adam. Jasyraq kezinde batyr bolǵan, keıin el basqaratyn bı bolǵan, sodan abyz-áýlıe atanǵan. Bul kisi jáı adam bolmaǵan. Bul kisiniń urpaqtary da qazaq jerine ólsheýsiz eńbek sińirgen. Olardyń arasynan batyr, kúıshi, sheshen, jazýshylar shyqqan»,- dedi konferentsııa barysynda «Álmerek» QQ atqarýshy dırektory Ysqaq Nurmuhanbetov.

«Rýhanı jańǵyrý jáne Uly dalanyń uly tulǵalary: tarıhı sabaqtastyq» atty respýblıkalyq konferentsııaǵa qatysýshylar Álmerek babany óskeleń urpaqqa keńinen nasıhattaý kerektigin aıtty.

«Rýhanı Jańǵyrý baǵdarlamasy bizdiń ultty oıatatyn buljymas kodekske aınaldy. Búgingi Álmerek babamyzǵa arnalǵan konferentsııa sonyń dáleli. Álmerek Ońtústik shyǵystyń burynǵy ıesi, sol jerdiń kıesi bolǵan jan. Bul kisini biz tek táýelsizdik alǵanan keıin ǵana zertteı bastadyq. Jasyratyny joq, Keńes úkimeti kezinde ol kisiniń atyn da, erligin de estigen joqpyz. Óıtkeni oǵan tyıym salyndy. Egemendi el bolǵaly babalarymyzdy nasıhattaýǵa, zertteýge múmkindikter týdy. Sondyqtan uly tulǵalardy dáripteý qazirgi urpaqttyń mindeti»,- deıdi Almaty oblysynyń qurmetti azamaty Yzǵarbek Bektursynov.

Álmerek Janshyquly jońǵar basqynshylaryna qarsy shyqqan, aty uranǵa aınalǵan batyr. «Qalmaqtyń batyry Shonjyny, Álmerek batyr óltirdi», degen ańyz da bar. Álmerek 1754 jyly 96 jasynda qaıtys boldy.

Konferentsııada Álmerek Janshyqulynyń erligi, kóregendigi sııaqty taqyryptarda baıandamalar jasaldy.