Almatyda Ahmet Baıtursynulynyń 12 tomdyq shyǵarmalar jınaǵynyń tusaýy kesildi
Konferentsııaǵa otandyq jáne alys-jaqyn shetelderden 100-den astam ǵalym-zertteýshi qatysyp jatyr.
Jıyn barysynda Ahmet Baıtursynulynyń 12 tomdyq shyǵarmalar jınaǵy jáne Túrkııadaǵy Pamýkkale ýnıversıtetiniń professory, alashtanýshy ǵalym Nergız Bıraıdyń Ahmet Baıtursynuly týraly zertteý kitabynyń tusaýy kesildi.
Ahmet Baıtursynulynyń 12 tomdyq shyǵarmalar jınaǵyna Ahańnyń buryn-sońdy jaryq kórmegen qazaq, orys tilderindegi shyǵarmalary endi.
Bul týraly Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń «Alash» ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory Sultan Han Aqquly aıtty.
«Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyq mereıtoıy qurmetine Ahańnyń qazaq jáne orys tilderinde tuńǵysh 12 tomdyq shyǵarmalar jınaǵyn basyp shyǵardyq. Munda Ahańnyń tek qazaq tilinde emes, sondaı-aq, orys tilinde, buryn jaryq kórmegen shyǵarmalary da bar. Bul eńbektiń bir ereksheligi - kitapta tóte jazýmen qatar onyń kırıll árpindegi nusqasy qatar beriledi. Bir ǵasyr buryn qalaı jazylsa, dál solaı berilip otyr. Kitap Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń «Áleýmettik mańyzdy ádebıet» baǵdarlamasy boıynsha 3000 danamen jaryq kórip, elimizdiń búkil kitaphanalaryna taratyldy. 12 tomdyq eńbekti daıyndaýǵa eń aldymen Almaty qalasyndaǵy Ahmet Baıtursynuly murajaı úıiniń dırektory Raıhan Bımaǵambet, professor, akademıkter Dıqan Qamzabekuly, Saǵymbaı Jumaǵul, Qaıyrbek Kemeńger jáne basqalar atsalysyp, qurastyrdy»,- dedi Sultan Han Aqquly.
Túrkııadaǵy Pamýkkale ýnıversıtetiniń professory, alashtanýshy ǵalym Nergız Bıraı Ahmet Baıtursynulynyń óleńderi men maqalalary jaıynda kitap jazǵanyn aıtty.
«Ahmet Baıtursynuly esimimen 1982 jyly tanystym. Ahmet Baıtursynulynyń óleńderi jáne maqalalary jaıly kitap jazdym. Onda ózimniń oılarym men Ahmet Baıtursynuly maqalalarynyń túrik tiline aýdarylǵan nusqasy qamtyldy. Men Ahmet Baıtursynuly 150 jyldyǵyna oraı uıymdastyrylǵan konferentsııaǵa shaqyrylǵanyma qýanyshtymyn. Ahmet Baıtursynuly - tek qazaqtar úshin emes, túrikter úshin de birtýar tulǵa dep bilemin. Onyń «Birlik kerek, táýelsizdik kerek, ana tilin úırený kerek» degen oılary bizdiń halqymyzdyń oıymen sabaqtas»,- dedi Nergız Bıraı.