Almatyda aǵyndy sýlar qalaı tazartylady
Jalpy, qalada aǵyndy sýlardy tazartý protsessi óte aýyr jáne kóp energııany qajet etedi. Osyǵan oraı, «Almaty sý» MKK-da aǵyndy sýlardy tazartý jumystary aıtyldy.
Jalpy, qalanyń jáne oǵan jaqyn ornalasqan eldi mekenderdiń (Qaskeleń, Talǵar, Boraldaı, Ótegen batyr) aǵyndary qubyrlar arqyly kárizdik tazartý qurylystaryna (KTQ) túsedi. Kún saıyn KTQ-ǵa orta eseppen 400 myń tekshe metr sarqyndy sý kelip túsedi.
KTQ - daǵy aǵyndar eki kezeńde tazartylady: aldymen mehanıkalyq tazartý, sodan keıin bıologııalyq tazartý júrgiziledi.
Mehanıkalyq jáne bıologııalyq tazartý qurylystarynyń jobalyq ónimdiligi táýligine 640 myń m3 quraıdy.
Bul qadamdardyń árqaısysy óz kezeginde birneshe protsesterden turady. Olardyń birinshisi - torlardyń kómegimen óreskel qospalar men úlken qoqystardy ketirý.
Bul qaldyqtardy aǵyndy sýlardan bólý úshin mehanıkalyq tazartýdyń birinshi kezeńinde sý qoqysty ustap turatyn 9 arnaıy tordan ótedi. Qýatty qozǵaltqyshtar tordy únemi aınaldyrady, al qyrǵyshtar oǵan jabysyp qalǵan nárseni alyp tastaıdy.
Sodan keıin qaldyqtar transporterlerge tastalady. Artyq sýdy syǵý úshin gıdropresske jiberiledi, sodan keıin býnkerge jınalady jáne kádege jaratýǵa shyǵarylady.
Torlardan keıin aǵyndy sý qum tuzaqtaryna jiberiledi.
Mehanıkalyq tazartýdyń úshinshi satysynda qoqys pen qumnan tazartylǵan sarqyndy sý bastapqy tundyrǵyshtarǵa - dıametri 40 metrdi quraıtyn dóńgelek basseınderge jiberiledi.
Munda basseın túbine shıki tunba qabaty túsip, sý jeńildeıdi.
Ekinshi kezeń - bıologııalyq tazartýda torlardan, qum ustaǵyshtardan jáne bastapqy tundyrýdan ótken aǵyndar arnaıy arnalar arqyly aeratsııa stantsııasyna ótedi. Onda aǵyndy sýlar qabyldaý temirbeton kanaly arqyly sorǵy kameralaryna túsedi, sol jerden ostik sorǵylar úlken basseınderge-katýshkalar prıntsıpine sáıkes, bólingen Aerotenkterge jiberiledi.
Onda aýa, ottegi sorylady.
Aerotenkterden laı qospasy qaıtalama tundyrǵyshtarǵa túsedi.
Dıametri 40 metr bolatyn qaıtalama tundyrǵyshtarda sý shamamen úsh saǵat bolady.
Osy ýaqyt ishinde belsendi tunba tabıǵı túrde rezervýardyń túbine túsedi. Sol jerden ol ılosostarmen nemese mehanıkalyq qyrǵyshtarmen jınalady.
Tundyrǵyshtardaǵy tunbanyń negizgi bóligi qaıtadan protsestiń basyna, aerotenkterge oralady jáne jumysyn jalǵastyrady.
Artyq tunba presteýge, sodan keıin kádege jaratýǵa jiberiledi.
KTQ - da barlyǵy 12 qaıtalama tundyrǵysh jumys isteıdi. Qazirdiń ózinde osy kezeńde olardaǵy sýdy aǵyndy dep aıtý qıyn - ol taza, móldir jáne ıisi joq.
Tazartylǵan sarqyndy sýlar jalpy arnaǵa jáne jer arnasy boıynsha jınalady.
Uzyndyǵy 49 shaqyrym Sorbulaq jáne PSK sarqyndy sýlardy jınaǵyshtar júıesine jiberedi.
Odan ári tazartylǵan sarqyndy sýlar tehnıkalyq daqyldardy sýarýǵa paıdalanylady.
Jalpy, úı men páter ıeleriniń káriz jelisine uqypsyz, keıde dóreki qarym – qatynasy bitelýge ákeledi. Bul káriz júıesindegi tótenshe jaǵdaılardyń negizgi sebepteriniń biri.
Osyǵan oraı «Almaty sý» qala turǵyndaryn:
- qatty turmystyq qaldyqtardy tek qoqys shelegine salý qajet;
- úlken bólshekterdiń kárizge enýine jol bermeý úshin rakovınalar men rakovınalarǵa arnalǵan qorǵanys toryn paıdalaný kerek;
- dárethanaǵa jeke gıgıena quraldaryn jáne qurylys qospalarynyń qaldyqtaryn tastaýǵa bolmaıtynyn eskertedi.