Almatyda jerleý qyzmeti qansha turady
ALMATY. KAZINFORM — Ár halyqta jerleý rásimi ártúrli bolady. Ortaq ereksheligi — qaıtys bolǵan kisige qurmet kórsetý, marqumdy óz mádenıeti boıynsha jer qoınaýyna tapsyrý, jaqyndaryna kóńil aıtý. Kazinform tilshisi jerleý rásimine qatysty saýaldarǵa jaýap izdep kórdi.
QMDB Qamqor-Sharapat ortalyǵynyń dırektory Meırambek Qabylbekulynyń aıtýynsha, qazaq halqynyń marqumdy jerleý týrasynda ǵasyrlar boıy qalyptasyp, turmysta bekem oryn alǵan qaǵıda-erejeleri bar.
QMDB ǵulamalar keńesi 2020 jyly «Zırat jáne zııarat mádenıeti» jáne «As berý mádenıeti» atty qujattaryn shyǵarǵan.
Atalǵan qujattar negizinde QMDB janynan Qamqor-Sharapat salttyq qyzmet kórsetý ortalyǵy qurylyp, pılottyq joba retinde Astana qalasynda eki jyl jumys istedi.
Ortalyqtyń qyzmeti halyq pen jergilikti zırat ákimshiliginen qoldaý tapqandyqtan 2022 jyly elimizdiń barlyq oblys ortalyǵynan fılıal ashyldy.
— Qazir meshitterdiń janynan bólimsheler ashylyp, marqum bolǵan týysynyń janazasy men jerleý rásimin sharıǵat talabyna saı atqaryp berýdi suraǵan musylmandardyń ótinishine baılanysty, marqumdy jýyndyrý, kebindeý, janazasyn shyǵarý, jerleý, qabir basyna qulpytas ornatý, marqumnyń qurmetine arnalǵan qudaıy astarda quran baǵyshtap duǵa jasaý syndy salttyq qyzmetterdi kórsetip kelemiz. Qazirgi tańda óńirlerdegi zırattardyń ishinen jergilikti zırat ákimshilikteri ortalyǵymyzǵa arnaıy jer bólip berip jatyr, —deıdi ortalyq dırektory.
Sondaı-aq ol qaıtys bolǵan kisini jerleý úshin zırat qorymynan jer tegin beriletinin atap ótti.
— Ulttyq ekonomıka mınıstriniń «jerleýdiń jáne zırattardy kútip ustaý isin uıymdastyrýdyń úlgilik qaǵıdalaryn bekitý týraly» buıryǵyna saı, adamnyń qaıtys bolǵany týraly tıisti qujaty negizinde ár marqumdy jerleý úshin zırat qorymynan 6 sharshy metr jer tegin beriledi. Qabirlerdiń araqashyqtyǵy uzyndyǵy jaǵynan 1 metr, bıiktigi jaǵynan 50 sm bolýy kerek. Sondaı-aq jerleýge bólingen ýchaskeniń shekarasynda jerlengen marqumnyń qurmetine tabıǵı tastan nemese betonnan jasalǵan qabir ústine eskertkishter men qurylystar, gúlzarlar men oryndyqtar ornatýǵa bolady. Tegin berilgen jerge marqumdy týǵan-týystaryna qabirin qazyp, jerleýine ruqsat etiledi. Sondaı-aq ár óńirde qabir qazý men jerleý qyzmetterin aqyly túrde atqaratyn jeke jáne zańdy tulǵalar jumys isteıdi jáne ár óńirde baǵa jerdiń qyrtysyna baılanysty ózgerip otyrady, — dedi ol.
Dese de, qaıtys bolǵan adamdy jerlegende qabirine bıik qulpytas pen záýlim kesene ornatýdy jón kóretinder barshylyq. Almatydaǵy Keńsaı zıratynan túrli mazardy kórýge bolady. Keı mazar mármárdan turǵyzylǵan. Mundaı kesenelerdiń quny 10 mln teńgeden asyp ketedi.
Almaty qalasynda salttyq qyzmet kórsetetin kompanııa qyzmetkeri Edige Erasyldyń sózinshe, qulpytastyń baǵasy kólemi men tańdap alǵan tasyna baılanysty.
— Eskertkish kólemi tek aty-jóni, dúnıege kelgen, ketken kúnderin kórsetken kishkentaı ǵana belgitaspen ǵana shektelgeni durys, árıne. Alaıda, marqumnyń týystarynyń qalaýy ózgeshe bolýy múmkin. Mysaly, bizde eń tómengi baǵa 50 myń teńgeden bastalyp, 2 mıllıonǵa deıin barady. Beıit basyn kóterip, oǵan qulpytas ornatýdyń quny bólek. Máselen, qara tústi granıtten qoıylǵan qulpytas qorshaýymen 7 mıllıon bolady. Onyń ózi tapsyryspen bir aıda daıyndalady. Al sur nemese jáı mármárdan qoıylatyn qulpytas 500-600 myń teńgege shyǵady. Qarajat jer úshin emes, kórsetiletin qyzmet úshin tólenedi, — deıdi ol.
«Qamqor-Sharapat» ortalyǵynyń dırektory Meırambek Qabylbekuly zırat kóterý ár óńirde ártúrli ekenin tilge tıek etti.
— Birdeı bolǵany jaqsy. Degenmen zırat kóterýde ár óńirde ártúrli bolýynyń basty sebebi — tabıǵat jaǵdaıyna baılanysty. Barlyq qabirdiń topyraǵy túıeniń órkeshindeı etip úıiledi. Mysaly, ońtústik óńirlerde qabir basyna tek qulpytas ornatady, al basqa óńirlerde ár qabirdiń basyna túrli tastardan qorshaý jasap, keıbiri kúmbez ornatyp jatady. Soltústik óńirlerde jaýyn-shashyn men qar kóp jaýatyndyqtan solaı jasaıdy. Óıtkeni qys boıy jaýǵan qar kóktemde kún raıy jylynǵan ýaqytta sý bolyp erip qabir basyndaǵy topyraqty shaıyp nemese bir-birine qosyp ketetin kórinedi. Keıbir eski zırattardyń jalpy syrty qorshalmaǵandyqtan qabirlerdi jan-janýar basyp ketpesin degen maqsatta ár qabirdi jeke-jeke qorshaǵan. Elimizdegi eski zırattardy qarasaq, kıeli, áýlıe bolǵan marqumdardyń ǵana qabiriniń basyna kúmbezder salynǵan, basqa qarapaıym marqumdardyń qabirine tek qana qulpytas ornatylǵanyn kóremiz, — deıdi ol.
«Elimizdegi qorymdarda nege árkim óz qalaýynsha zırat kóteredi, ony qadaǵalaıtyn organdar bar ma?» degen saýalymyzǵa spıker bylaı jaýap berdi:
— Bizdiń el — zaıyrly, kópultty memleket. El aýmaǵyndaǵy zırattardy qadaǵalaý, zırattarǵa jer bólý taǵy basqa máseleler memleketimizdiń zańdarymen retteledi. QMDB — elimizdegi musylmandardyń dinı birlestigi. Qadaǵalaýshy, zań shyǵarýshy nemese jazalaýshy organ emes. Sondyqtan QMDB-nyń shyǵarǵan «Janaza jáne jerleý rásimderi», «Zırat jáne zııarat mádenıeti» kitaptary men qujattary elimizdegi musylman jamaǵatyna úlgi retinde usynylady.
Dinı qyzmetterdi, ıaǵnı marqumdy janazaǵa deıin ońǵa jatqyzý (meıramsý berý), janaza shyǵarý, marqumdy qabirge ornalastyrǵan kezde júzin qubylaǵa qaratyp jatqyzý, jerleýge kelgen jamaǵatqa dinı nasıhat aıtý, jerlep bolǵannan keıin marqumnyń qurmetine Quran aıattaryn oqyp, duǵa jasaý jáne janaza dastarqanynda Quran oqyp, bata jasaý syndy dinı rásimderdi din qyzmetkerleri, ıaǵnı ımamdar atqarady.
— Imamdarymyz óziniń atqarǵan dinı qyzmetine arnaıy qarjy talap etpeıdi, marqumnyń týystary óziniń jaǵdaıyna qaraı dinı rásimdi atqarǵan ımamǵa óz rahmetin aıtyp jatady. Al, marqumdy sharıǵat talabymen jýyndyrý, aqyret kıimin daıyndap (piship) kebindeý, zırat basyna avtokólikpen (katafalk) jetkizý, basqa qalaǵa (avtokólikpen, avıa qyzmeti arqyly) jetkizý, qabirin qazyp-jerleý, marqumnyń aty-jóni jazylǵan bas aǵashyn ornatý, qulpytas ornatý qyzmetteri aqyly negizde júrgiziledi, — dep qosty ol.
Otbasy jaǵdaıyna baılanysty salttyq qyzmetterdiń aqyly túrin tóleýge jaǵdaıy kelmeıtin otbasylarǵa qaıyrymdylyq retinde tegin qyzmetter kórsetiledi.
Almatyda barlyq jón-joralǵyny saqtaı otyryp, jerleý rásimin uıymdastyrýǵa kem degende 100 myń teńge qarajat ketedi. Onyń ishine tabyt, mata, kilem, qabir qazý, máıitti tasymaldaıtyn kólik pen jerleý kiredi.
Keıde marqumdy basqa qalaǵa tasymaldaý qajettigi týyndaıdy. Endi biri zırat basyna qoıatyn tasyn ereksheleýdi qalaıdy. Al endi biri sapaly tabyt suraıdy. Osylaısha, baǵa óse beredi.
Almaty qalasynda 70 zırat bar, onyń 61-i qala ákiminiń qaýlysyna sáıkes jabyq. Jabyq qorymdardyń biri — Raıymbek dańǵylynyń boıynda ornalasqan Ortalyq zırat.
El arasynda Ulylar qorymy degen ataýǵa ıe bolǵan jerde Muhtar Áýezov, Muqan Tólebaev, Qanysh Sátpaev, Sháken Aımanov syndy qazaqtyń memlekettiligin qalyptastyrý jolynda ter tókken azamattarymyz jerlengen.
Qalalyq ákimdikten málim etkendeı, megapolıste marqumdardy jerleýge arnalǵan toǵyz zırat bar.
— Óz kezeginde «Almaty salttyq qyzmetter kórsetýdiń arnaýly kombınaty» JShS belgilengen tártippen bekitilgen baǵa tizimine, sondaı-aq Qazaqstannyń qoldanystaǵy sanıtarııalyq normalaryna sáıkes rıtýaldyq qyzmetter kórsetedi. Demek, tek qaıtys bolǵan adamdy jerleýge arnalǵan qyzmetter (qazba jumystary, tegisteý, ústine topyraq tógý jáne taǵy basqasy), sondaı-aq marqumnyń týystarynyń qalaýymen kórsetiletin qosymsha qyzmetter aqyly, — dep atap ótti ákimdikten.
Sondaı-aq ákimdik týysy joqtar men bıologııalyq qaldyqtardy jerleý men kómý «Batys» zıratynda arnaıy bólingen ýchaskede júrgiziletinin jetkizdi.