Álipbı ózgertýdi tek árip almastyrý dep túsinbeýimiz qajet -Anar Kekenova
Onyń aıtýynsha, qazirgi qazaq jazýynda qoldanylyp júrgen álipbıdi latyn áripterimen aýystyrý máselesine alańdaýshylyq týdyryp otyrǵandar bar. Biraq bul bolashaqqa batyl qadam jasap, elimizdi tórtkúl dúnıege tanytyp kele jatqan Elbasynyń taǵy bir mańyzdy bastamalarynyń biri jáne tilimizdiń bolashaǵy úshin der kezinde jasalǵan ǵylymı mańyzdy shara dep túsingen jón.
«Táýelsiz eldiń negizgi belgileriniń biri retinde jazýdyń mańyzy óte zor. Sondyqtan da bolar Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «biz orys tiline qarsy emespiz, biz onyń qazaqtar arasyna qalaı engizilgenine kelispeımiz» degen sózi kóńilge kóp oı salady. Sebebi bul sóz tiliniń bolashaǵyn oılaǵan til mamandary men tilge janashyr zııaly qaýymnyń kókeıindegi oıdy dóp basqandaı. Muny qazirgi kırıll - qazaq álipbıine nemese orys tiline teris qaraý emes, qaıta qazirgi álipbıimiz ben jazýymyzdaǵy halyqtyń óz erkimen qalap almaǵan, keshegi keýdemsoq júıeniń óktem saıasatynyń ámirimen kúshpen tańylǵan keıbir kirme áripterden arylyp, taza qazaq álipbıin jasaý baǵytyndaǵy ıgilikti qadam dep túsinemiz. Latyn álipbıine kóshý, saıyp kelgende, ana tilimizdiń bolashaǵyn oılap, qoldanys aıasyn odan ári keńeıte túsýge múmkindik jasap, tilimizdiń ishki tabıǵı álipbıimiz arqyly jazýdyń aıtýǵa jasap kele jatqan qııanatyn boldyrmaı, qazaqy aıtylym (orfoepııa) men jazylym (orfografııa) talaptaryn júıege túsirý dep túsiný kerek», - deıdi Anar Sembaıqyzy.
Sonymen qatar, maman bir jazýdan ekinshisine kóshý halyqtyń osy rýhanı baılyqtan sýsyndaýyna qosymsha qıyndyq keltirýi múmkin ekenin eskertýde. Sondyqtan álipbı men jazý máselesine áleýmettik lıngvıstıka turǵysynan jete nazar aýdarǵan jón dep otyr.
«Jazý men álipbı máselesi bir-birimen tyǵyz baılanysty bolady. Aldymen ár tildiń dybys qoryn anyqtap, sodan keıin ár dybysty áriptermen tańbalaý qajet. Jazbasha tildi aýyzsha tildiń grafıkalyq beınesi deýge bolady. Jazýdyń qandaı túri bolmasyn belgili bir tańbalar arqyly jasalady. Álipbı jasaý úshin aldymen grafıkalyq lıngvıstıka teorııasyn tereń tanyp, tildiń dybys júıesindegi fonemalardyń ózindik fonologııalyq erekshelikterine jete nazar aýdaryp, bógde tilderden engen sózderge qatysty fonemalardy qalaı tańbalaý kerek degen máselelerdi sheship alý kerek, odan keıin tildiń bolmysyn tanytatyn negizgi zańdylyqtaryn bilip, tildiń tabıǵatyna saı keletin, ózindik dybystalý erekshelikterine keri áser etpeıtindeı máselelerdi eskerý kerek. Jazý barysynda ár áriptiń ózara kezdesý jıiligi de nazarǵa alynýy tıis», deı kele Anar Sembaıqyzy sózin odan ári jalǵastyrdy: «Latyn álipbıine kóshý týraly sóz qozǵalǵannan bastap jurtshylyq arasynda pikirtalas órship ketti. Mysaly, «latyn álipbıin qabyldaǵan jaǵdaıda keleshek urpaq kırıll jazýy negizindegi burynǵy baı jazba muramyzdy oqı almaı qalady» degen pikirge, ekinshi bireýler: «Qazaqtyń jazba murasy kóp jyldyq tarıhy bar elderge qaraǵanda (qytaı, arab, frantsýz) az, sondyqtan qazirgi jaǵdaıda barlyq jazba muramyz ben jádigerlerimizdi latyn árpine birte-birte kóshirip alýǵa memleketimizdiń múmkindigi jetedi» deıdi. Mundaı pikirler kóp-aq.
Eliniń bolashaǵyn oılaǵan ár azamat, zııaly qaýym ókilderi, ártúrli mamandyq ıeleri latyn álipbıine qatysty óz kózqarastaryn bildirip, oı bólisip jatyr. Degenmen, máseleniń baıybyna tereń barmaı, álipbı ózgertýdi burynǵy kırıll áripterin latyn áripterimen aýystyra salý dep túsinetinder de bar. Eger bulaı túsinsek, ıaǵnı qazirgi 42 áripti latyn áripterimen jaı ǵana almastyra salsaq, odan eshteńe ózgermeıdi.
